Doris Kareva „Lõige”

Doris Kareva „Lõige”
Verb, 2007

Kirjastaja kirjutab: Puhas ja stiilne kuldlõige. Terav kui skalpell, habras kui aeg.

xxx

 

Armastus läheb üle
mägede, jõgede, kuristiku,
otsatu ookeani
silmagi pilgutamata.

Armastus läheb läbi
soode ja rabade,
kõrbete, tundrate
kordagi võpatamata.

Armastus võidab kõik.

Armastus mõistab kõik,
usub kõik, loodab kõik,
andestab kõik.

Kõik on armastus , kuni
armastus läheb üle.

Kuidas?  (lk 12)

xxx

Lepime kokku vähemalt sõnades.
Ütleme, et see on See.
Peale mõistmise illusiooni
ei hoia meid miski.

Ei hoia meid miski
koos.  (lk 13)

xxx

Valu tuletab meelde, et oled veel elus –
pidevalt muutuvas ebakõlas.
Lummuslik,
meeletu igatsushõige.

Haamri ja alasi vahel
sepa talus, muundumisvalus
tunned,
mis lõige on õige.  (lk 54)

xxx

Teised arvavad:

kui pettumusest sai katarsis

Risttee blogi

intervjuu autoriga

 

Doris Kareva “Kurbuse värv”

Doris Kareva, Kurbuse värv

Ajakiri Looming nr 6, 2011, lk 777-778

 

”Võimatu valgel joonistub eriti selgelt vilja kõik niivõrd endastmõistetav, et seda märkab meel alles kaotuse kaudu. Mõtle tuult kuulates, kuidas igas su hingetõmbes läbib sind taevas – mies lõhnu kannab see õhk, mismoodi see puudutab nahka, mies varjundid kõik on värelemas su ümber ja sinus. Kurbuse kuuendas toonis on ilu ja arusaam elu imest – kingitusest, mies antud ja mille eest sa pole veel taibanud tänulik olla.” (lk 777)