Kirjastaja kirjutab: „Varjuteatris” räägib Viivi Luik oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile „Seitsmes rahukevad”. Eesti Keele Sihtasutus, 2010
Reisikiri? Elulooraamat? Natuke üht ja natuke teist, aga tegelikult pole kumbki ja parem ongi.
Tsitaat raamatust:
”Sa võid küll maailmas ringi kolada, kuid elad sa ikkagi seal, kuhu sa oma mõtete, oma mõtteviisi kaudu kuulud. Alles siis, kui su mõte muutub, pääsed sa teise kohta.” (lk 52)
Teised arvavad:
Looming, Maarja Kangro ”Hommage iseendale”
Valiti aasta parimaks reisiraamatuks
