Kirjastaja kirjutab: Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad. Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
Hea raamat ka teisel lugemisel. fantaasiarikas, sünge, irooniline, võimsate kujunditega
Raamat on ilmunud ka audioraamatuna ning teose ainetel on valminud lauamäng ja teatrilavastus (Endla teatris).
Tsitaadid raamatust:
„Võõrad asjad ei too kellelegi õnne ega edu.“ (lk 30, Vootele raudmeeste vastu nende endi relvadega võitlemisest)
„Need on niisugused vanad muinasjutud, mis on välja mõeldud üksnes selleks, et leida igale keerulisele asjale lihtne põhjus. Keegi ei taha ju tunnistada, et ta on loll. /—/ Inimene ei talu, et ilmas on asju, mis jäävad väljapoole tema käeulatust. /—/ Tänu sellistele muinasjuttudele muutub maailm hoopis lihtsamaks ja selgemaks./–/ Inimene tahab endale ikka väiksegi võimaluse jätta, ta ei lepi kunagi paratamatusega.“ (lk 43, Vootele haldjatest, näkkidest ja vanadest legendidest)
„Elu on kord juba selline, et kõik asjad saavad otsa“ (lk 119, Vootele)
„Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni, kuni päike paistab. Ja üldse, ka vihma eest saab varju minna, ning paljud asjad, mis kaugelt tunduvad koledad, pole lähedalt vaadates üldsegi nii hirmsad.“ (lk 120, Vootele)
„Ainult sitikad elavad ilma ussisõnadeta – aga mis elu see on?“ (lk 124, Ints)
„Lollus on tugevam kui tarkus. Rumalus on vintske nagu puujuur, mis puurib end maasse seal, kus kunagi kõndisid inimesed.“ (lk 142, Leemet)
„Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma.“ (lk 170, Leemet külavanem Johannesest)
„Inimene on ju nagu sipelgas, tema saatuseks on palehigis oma leiba teenida.“ (lk 175, külavanem Johannes)
“Miski ei muutu. Ikka on olemas mõni väljamõeldud koll, keda saab panna vastutama.“ (lk 192, Leemet)
„Mul oli kõrini kõigist neist haldjatest ja jeesustest ning teistest välja mõeldud olevustest. Nad olid mind tüüdanud metsas ega kadunud kuhugi ka külas, vahetades üksnes nime, kuid jäid ikka sama nähtamatuiks ning mõttetuiks.“ (lk 292, Leemet)
„Neid [haldjaid] pole tarvis karta, kartma peab inimesi, kes haldjatesse usuvad. Sama lugu on sinu jumalaga. See on vaid haldjate uus nimi, mille on andnud mungad, just nii nagu nad minugi ümber ristiksid. Mis sellest muutub? Mina jään ikka iseendaks, ükskõik, kuidas mind kutsutakse, ja samamoodi ei saa kunagi olema haldjaid, hüütagu neid kuidas tahes.“ (Leemet külavanem Johannesele, lk 293)
„Piltlikult öeldes: seal, kus varem oli kuiv maa, lainetas nüüd meri ja mina polnud veel jõudnud endale lõpuseid kasvatada, mina ahmisin ikka õhku oma vanade kopsudega, mis uues maailmas enam millekski ei kõlvanud, ning sellepärast oli mul pidevalt õhust puudus. Ma püüdsin pealetungiva vee eest pääseda ja endale kaldaliiva sisse pesa uuristada, kuid iga järgmine merelaine nurjas mu pingutused, kuni polnud enam ei pesa ega kallastki. Mida ma sain sinna parata?“ (Leemet, lk 316)
„Kes on korra kuristikust alla lennanud ja end vastu maad lömaks kukkunud, sellele ei tohiks enam kuigi palju korda minna, kui tema lõtva keha ikka ja jälle tagasi mäetippu tassitakse ning üha uuesti sügavikku lennutatakse. „ (lk 334, Leemet)
„Minevik tundus vaid kauge muinasjutuna, mis võib olla kurvem või lõbusam, kuid millel pole mingit seost käesoleva hetkega.“ (lk 369, Leemet)
„Pärast mind pidi ta kaduma, sest seda, millest keegi midagi ei tea ja mida keegi kungi näinud pole, ei olegi ju enam tegelikult olemas. Ta oli hingav surnu.“ (lk 379, Leemet Põhja Konnast)
„Maailm muutub, midagi vajub unustusse, miski kerkib pinnale. Ussisõnade aeg on läbi saanud, kord unustatakse ka see uus maailm oma jumalate ning raudmeestega ja leiutatakse midagi muud.“ (lk 380, Leemet)
Teised arvavad:
Esimene mees, kes mõistis Kivirähu ussisõnu
Iffer
Iffer (katkeid)
Arvustusi
Viimne mohikaanlane eesti moodi (EPL; 9.03.07)
Aga ükskord ei alga aega (Vikerkaar, nr 9, 2007, Linda Kaljundi)
Meelis Friedenthali ettekanne
Veel tsitaate
Ussisõnad kauge põhja ja veel kaugema Euroopa vahel. Taevapõdra rahvastest, etnofuturismist ja karudest Andrus Kivirähki kultusromaanis (Looming, nr 3, 2011)
