RSS

Nikolai Baturin “Apokalüpsis anno Domini”

18 nov.

Nikolai Baturin “Apokalüpsis anno Domini…” (Eesti Raamat, 1997)

Annotatsioon raamatus: Reaalse tagapõhjaga ”Apokalüpsis” on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatanud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siiratud südamega. Kumb võidab – kas geniaalne uurija või geniaalne roimar? Nikolai Baturin on tuntud ja tunnustatud sõnameister, kes on avaldanud seitse luulekogu, kümmekond proosaraamatut ja mitu lavateost. Tema ”Apokalüpsis” sai 1996. aasta romaanivõistlusel II auhinna.

Raamatu tagakaanel: ”Apokalüpsis … Kristlikus mõistekäsituses tähendab see müstilist ennustust maailmalõpust. Käesoleva teose kontekstis on see nägemus maailmalõpust, milles elame meie. Niipalju kui me elame vääriti või õigesti, on meil võimalus maailmalõpunägemust süvendada või hajutada.
Tõeliselt on väheusutav, et maailmalõpp inimtegevuse (või tegevusetuse) toimel on üldse võimalik. Igatahes kõik inimese püüded seda teostada on seni läinud luhta. See viib mõttele, et võtmesõna MINA OLEN SIND (MAAILM) SÜNNITANUD – MINA SU KA HÄVITAN on endiselt Looja käes.
Nõnda on iga Apokalüpsis – ka käesolev – vaid maailmalõpu lavastus, mis meisterliku läbiviimise ja sügava sisseelamise juhul võib võrduda tõelise Apokalüpsisega.
Niisiis, Lugeja, sinu käes on ohuromaan, hoiatusromaan. Multiplitseeritud, lõpututahkse maailma lõpliku hävingu Stsenaarium, mille detailid on surmast hullemad. – Käi ”Apokalüpsisega…” ringi ettevaatlikult, säästa selle põhjal oma lapsi…. ning ära anna teost lugeda lapsikutele, kes on ahkrad kohe kõike järele tegema. Siiralt soovitades, Autor.”

Nukkude Maa – TERRA PUPARUM    Nukuparandaja     Igavikuliivad      HVS – hingelise vaegurluse sündroom ”võõra südame hääl”

”… ja inimesed – mõistagi imeaimelised, otsekui eluvõimelised nukud. Nad liikusid oma töis ja toiminguis, otsides nagu Pärismaailma inimesedki oma igapäisest mõttetust olmest – kõrgemat Olemismõtet.
”Kõik on Otsijad – üksikud on Leidjad!” pilkusid Nukuparandaja huuled otsekui hääletus palves. Ta silmi valgusid pisarad, mis sinkjate kudrustena veeresid mööda kuuelakka põrandale. ” (lk 46)

”Ja mis on parem: võita või kaotada?”
”Mõnikord on parem võita, mõnikord kaotada.”
”Võita neid, kes meid vihkavad – ja kaotada neile, kes meid armastavad!” (lk 65-66)

”Rohkem kui kõikidel asjadel, on austusel ja armastusel kalduvus olla võltsingud,” ütles kindralile ta ”võõra südame hääl”. (lk 129)

”Looduse teed, hoolimata nende järskudest kurvidest, on õgevad ja lihtsad. Inimene teeb kõik selleks, et muuta need võimalikult keerukamaks, purustades ühtjada Suuri Tervikuid, mis loodusseaduste järgi on tabud. Rohkem kui eneseteostusest, teeb ta seda enesetõestusest, et mitte öelda kuritegelikkusest. Nüüd siis on ta loogilise järjena jõudnud Suure Tervikuni, mida ajastaega on nimetatud…
….inimese hingeks.” (lk 142)

”Järsk meenutus mõjub mälestustele hukutavalt” (lk 160)

”Mida ta mõtles, millele lootis? Ja kas oli mõtet mõelda, kui polnud millelegi loota?” (lk 196)

”Kui mäng käib kõrgelt – kõlab vale seda madalamalt” (lk 208)

”… Nukumaailmas ei reetnud keegi kedagi – kuna seal polnud keegi kellelegi ustav. Keegi ei tundnud kurvastust – kuna ei teatud, mis on rõõm… Seal valitsesid kummalised poolmõisted.” (lk 240)

”Nad tapavad relvata – tehes sellega maailma enda vastu relvituks. Nad ei respekteeri rahu – muutes ”sõja” mõiste seega olematuks. Nad ei tunnista ustavust ega tea seetõttu reetmist… Neil on oma suletud mõisted ja avamata tõed, mille järgi Keha on Hinge haud (soma sema), ning igas hingeroimas näevad nad Haua tuulutamist.” (lk 241-242)

”Mis on üldse… Igavik?” /–/ ”See on Mineviku ja Tuleviku kohtumine Olevikus…” (lk 266)

”Loodus sulgus inimese ees, kuna teda ei mõistetud. Mida ei mõistetud, seda hakati kartma; mida kardeti, seda hakati vihkama.” (lk 323)

”HVSi ühiskonnal ei puudunud arengunäitajad: kadus kuritegevus, narkomaania, prostitutsioon – kõik kasutasid vägivalda. Kõik taarusid, kõik hoorasid.” (lk 323)

”Õnneliku juhuse abil tegin geniaalse vea, millega tõestasin oma ammuse kahtluse, et puudulikkus, kui see puutub inimesse, on parem liigsusest. Et hing on kogu kurja läte; kõige selle loomeallikas, mida maailm ei vaja…”
”Vakka! Hing on ka kõige hea läte!” /–/
”Kantsli ja kateedri tarkus… Maailm laseb end petta eufooriast, mida hetkeks pakub hea – ja saab selle eest tasutud kurjaga. Küllaliselt!”/–/ ”Oma geniaalset viga süvendades mõistsin, et hea ja kurja vastuseis tuleb kaotada just ”hea” kõrvaldamisega, kuna hing püstitab ülesandeid, mida inimene ei suuda täita…”
”Ainult hing suudab armastada!” /–/
”Hetkeks. Siis põleb see läbi nagu hõõgniit ja muutub vihkamiseks… /–/ Ühel välkvalgel viivul ma mõistsin, et mitte nukud ei tule muuta inimeste sarnaseks…
… vaid inimesed tuleb muuta nukkude sarnaseks!” (345-346)

Teised arvavad:

Mürgita pole muinasjutte

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 18/11/2011 in loetud teosed, nikolai baturin

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: