RSS

Monthly Archives: jaanuar 2012

Aino Pervik „Ühes väikses veidras linnas“

Kirjastaja kirjutab: Ühes väikses veidras linnas, mille nimi on NummiPea, elas paras hulk veidraid tüüpe ja tüübikesi. Parajalt veider oli isegi NummiPea linnapea, kelle nimi oli proua KummiPea. Nummipea linnas elavad näiteks härra LugemisHull, preili RõõmuRikkuja, härrad EtteVaatlik ja TahaVaatlik, Preili JuurdeVõtlik, härra PuuPea ning paljud teised. Kõik nad on omamoodi veidrad – nagu inimesed ikka, kes meid ümbritsevad.
Raamat on läbivalt illustreeritud Jüri Mildebergi illustratsioonidega. Suurepärane väike lasteraamat. Tänapäev, 2009

 

Vahel on ikka väga hea lugeda lasteraamatuid! Siin on mõnus annus helgust, lustlikkust ja sõnade mängu.
Raamat on saanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse auhinna Aasta Rosin 2010.aastal.

Linnas nimega NummiPea oli linnapea nimega  proua KummiPea.
„Proua KummiPeal oli mõnusalt järeleandlik pea, mida sai igale poole venitada”/–/ Ja muidugi sai proua KummiPea nina tirida nii pikaks, kui iganes soovi oli. Ja linnakodanikel oli selleks soovi küll ja küll, nii et proua KummiPea oli ikka õige tihti pika ninaga. Ometi oli vaja vaid nina lahti lasta, ja see lendas heleda plaksuga keset nägu tagasi. Selle plaksu peale sai proua KummiPea ka ise aru, et teda on jälle ninapidi veetud.” (lk 7)

Härra SünnipäevaSõber armastas kangesti sünnipäevadel käia, Preili JuurdeVõtlik oli muidugi hästi maias ja preili AllaVõtlik suri nälga.
„Härra SealTagaReas armastas kohutavalt käia igasugustel üritustel, nagu koosolekud, konverentsid, ettekandeõhtud või kirjanduslikud kohtumised.” (lk 59)
„Härra SealTagaReasel oli nimelt päris mitu isiklikku mõtet, mida ta meeleldi mõlgutas. Kui ta istus suures saalis koos paljude teiste inimestega, siis paistsid ta oma mõtted hulga tähtsamad kui üksi kodus mõeldes.” (lk 60)

Teised arvavad:

Lastekas.ee
Tiina Undrits
nupsu.ee
Danzumees
kuldkala.blogspot.com
raamatumaailm
 

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30/01/2012 in aino pervik, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Tommyboy „Aja Kiri”

Kirjastaja kirjutab: Räppar Tommyboy (kodanikunimega Toomas Tilk) laulutekstide raamat, illustreeritud rohkete fotode ja joonistustega – nagu räpikogumikule kohane. Värvikirev ümbrus ei kahanda tekstide tõsidust. Kes tahab, see mõistab. Tammerraamat, 2010

Pole suurem asi räpinduse austaja, aga raamat on sümpaatne. Vorm vist siiski avaldab veidi rohkem muljet kui sisu.

Mõned katked teosest:

„Küsimus ei ole armastuses
vaid pigem selle puudumises
eksinud keset soove ja tundeid –
muutumine muundumine
kumb on tähtsam – oma nägu
või iga hinna eest kuulumine?
pole vahet – tumma lektorit
kuulavad kurdid kõrvad!  (lk 34)

Öös on asju…

Hommik ära pühib  prahi
Nagu laine jälje liivalt
Joodikud on jõudnud koju
Ja inglid tagasi saavad tiivad (lk 29)

 

Teised arvavad:

Loterii
naisteleht
vikerkaar
jutte ja triipe
intervjuu Tommyboy´ga saates “Värske Ekspress”

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30/01/2012 in loetud teosed, tommyboy

 

Sildid: , , ,

Hermann Hesse „Peter Camenzind”

Kirjastaja kirjutab: Peter Camenzind on väikeses Šveitsi külas sündinud noormees, kes lahkub isakodust ja läheb ülikooli õppima. Ta ei taha valida rutiinset akadeemilist karjääri ja asub mööda ilma rändama. Camenzindi teele jäävad nii looduskaunid paigad kui ka lõbustuskohad, samavõrd oluline on ka tema vaimne teekond eneseleidmiseni.
“Peter Camenzind” on Hermann Hesse autobiograafiliste sugemetega debüütromaan, mis ilmus 1904. aastal. Sarjast „Punane raamat“, Tänapäev, 2007

Katkeid raamatust:

„Muide, pole midagi tulutumat kui järelemõtlemine kellegi üle, keda sa armastad. Sellised mõttekäigud on nagu teatavad rahva- ja sõdurilaulud, kus esineb tuhandeid asju, kuid refään pöördub kangekaelselt tagasi sealgi, kuhu ta üldse ei sobi.” (lk 56-57)

„Ah, armastus pole selleks, et meid õnnelikuks teha. Ma arvan, et ta on olemas selleks, et meile näidata, kui tugevad me võime olla kannatuses ja selle kandmises.” (lk 59)

„Kes on nii vahva kui tema? Kes on nii jaunis, fantastiline, pöörane, rõõmus ja raskemeelne? Ta on kangelane ja võlur. Ta on võrgutaja ja Erose vend. Ta suudab võimatut; vaesed inimsüdamed täidab ta ilusate ja imeliste luuleteostega. Minust, erakust ja talupojast, tegi ta kuninga, luuletaja ja targa. Tühjaks jäänud elupaate koormab ta uute saatustega ja karile jooksnuid ajab suure elu tõtakasse hoovusse tagasi.
Selline on vein.“ (lk 62-63)

„Paljud ütlevad, et nad „armastavad loodust”. See tähendab, et neile pole vastumeelt olukorrale vastavalt looduse väljapakutud võludel endale meeldida lasta. Nad lähevad loodusesse ja rõõmustavad maa ilu üle, tallavad aasad ära ja kisuvad lõpuks terve hulga lilli üles ning murravad oksi, et neid peagi minema visata või näha neid kodus närbumas. Nii armastavad nad loodust. Neile meenub see armastus pühapäeval, kui on ilus ilm, ja neid liigutab siis nende hea süda. Neil ju poleks seda vaja, sest „inimene on looduse kroon”. Oo jaa, kroon! „ (lk 89-90)

„Ma tundsin ilma erilisema kahetsuseta, et olen noorusaegadest välja kasvanud ja jõudmas küpsesse ikka, mil õpitakse omaenda elu vaatlema lühida teelõiguna ning iseennast rändurina, kelle kulg ja lõplik kadumine maailma suurt ei loksuta ja teda kinni ei pea. Sul on sinu elusiht, on oma lemmikunistus, kuid sa ei tunne ennast ilmaski asendamatuna, ning teel olles lubad endale tihtilugu jõudeaega, et ilma süümepiinadeta päevateekond vahele jätta, rohu sisse pikali heita, mõnd lookest vilistada ja tagamõtteta rõõmustada armsa oleviku üle.” (lk 105)

Teised arvavad:

Heinsaar ja Hesse sulasid ühte
1year100books.wordpress.com
Ecopunks
Peter Camenzind and its enduring relevance

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10/01/2012 in hermann hesse

 

Sildid: , , , ,