RSS

Alessandro Baricco „Siid”

08 märts

Alessandro Baricco „Siid” Varrak, 2002 (teine trükk Pegasus, 2007)

Kirjastaja kirjutab: Raamatus räägitakse seiklustest, seksuaalsest lummast ja nii võimsast armastusest, et see suudab inimese elu muuta. 1861 reisib prantsuse siidikaupmees Jaapanisse, kus ta kohtub kellegi mõistatusliku aadlimehe õukonnas ühe naisega. Nad ei puuduta teineteist, nad isegi ei räägi ning mees saab lugeda naise saadetud kirjakest alles pärast kodumaale tagasipöördumist. Aga niipea, kui ta on seda lugenud, ei suuda ta enam selle lummast vabaneda, nagu ei suuda kaua vabaneda selle raamatu lummast ka selle kätte võtnud lugejad. 

Tutvustus raamatu kaanel:

See ei ole romaan. Ega ka jutustus. See on lugu. Mis algab noormehega, kes sõidab läbi pool maailma, ja lõpeb ühel tuulisel päeval järvega, mis on siinsamas. Mehe nimi on Hervé Joncour. Järve nime pole teada.
Võiks ju öelda, et see on armastuslugu. Kui see oleks kõik, poleks tasunud seda jutustada. Juttu tuleb ka igatsusest ja valust, sa tead küll, mis need on, kuid õiget  nime neile anda ei oska. Niisiis pole see ainult armastusest. (Vana lugu. Kui sa asjadele nimesid ei leia, võtad appi lood. See lihtsalt käib nii. Juba ammusest ajast peale.)
Kõigil lugudel on oma muusika. Sellel siin on valge kõla. Võta see teatavaks, sest valgekõlaline muusika on väga kummaline, aeg-ajalt ajab ta su segadusse: seda mängitakse mahedalt ja selle järgi tantsitakse aeglaselt. Kui mängitakse hästi, siis nagu kuulduks helisemas vaikust, ja need, kes selle järgi tantsivad, hoidku neid Jumal, oleksid nagu liikumatud. Neetult raske asi, see valgekõlaline muusika.
Ega muud suurt lisada olegi. Vahest tasub veel öelda, et see on üheksateistkümnenda sajandi lugu: ei maksa oodata lennukeid, pesumasinaid ega psühhoanalüütikuid. Neid lihtsalt ei ole. Ehk mõni teine kord.
A.B.

Alessandro Baricco on sündinud Torinos 1958.a. Ta on avaldanud kaks romaani, „Raevu lossid” (Castelli di rabbia, 1991 ja Tascabili Bompiani, 1994), mille eest pälvis Selezione Campiello preemia ja prantslastelt välismaalastele omistatava Medicis preemia, ning „Ookean meri” (Oceano mare, 1993), mis pärjati Itaalia tähtsaima kirjanduspreemia Viareggio preemiaga. Temalt on veel ilmunud monoloog teatrile „Kahekümnes sajand” (Novecento, 1995) ja essee kõrgmuusika seostest ja tänapäevaga pealkirja all „Hegeli hing ja Wisconsini lehmad” (L´anima di Hegel e le mucche del Wisconsin, 1992). Lugu „Siid” (Seta) ilmus esmatrükis 1996.a. Rizzoli kirjastuse vahendusel ning on Alessandro Baricco esmatutvustuseks Eestis.

Omal kummalisel moel mõjuv ja veetlev teos.Varem samalt autorilt loetud „Ookean meri” jättis siiski tugevama mulje. Teose põhjal on tehtud ka film . trailer ja terve film 

Katked raamatust:

„Ta nautis tagasihoidlikult oma vara, kuid tõenäoline väljavaade, et ta tulevikus rikkaks saab, jättis ta ükskõikseks. Ta oli muuseas üks neid inimesi, kellele meeldib oma elu pigem kõrvalt jälgida, pidades sobimatuks seda ise mingil moel mõjutada. Olgu öeldud, et niisugused inimesed vaatlevad oma elukäiku moel, nagu tavaliselt vaadeldakse vihmast päeva.” (lk 8) 

„Aeg-ajalt, eriti tuuliste ilmadega, läks ta alla järve äärde ja veetis tunde seda silmitsedes, kuni talle tundus, et näeb veepinnal kerget, seletamatut vaatepilti sellest, mis oli olnud tema elu.” (lk 96)

Teised arvavad:

Siidi puudutus
Nädala autor
Reading Matters
Historical Tapestry
Medieval Bookworm
Damian Kelleher
book-reviewd.blogspot.com

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 08/03/2012 in alessandro baricco, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

One response to “Alessandro Baricco „Siid”

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: