RSS

Mehis Heinsaar ”Ebatavaline ja ähvardav loodus”

27 märts

Mehis Heinsaar ”Ebatavaline ja ähvardav loodus”. Menu Kirjastus, 2011 (Ilmunud trükisena 2010. a)

Kättesaadav e-raamatuna Tallinna Keskraamatukogu E-raamatukogus (ELLU)

Sisukirjeldus: Mehis Heinsaar on avaldanud seni viis raamatut: kaks jutukogu, kaks romaani ja ühe luuleraamatu. Oma elamise aega jaotab ta võrdsetes kogustes Tartu ja Mulgimaa vahel. Olles pälvinud küll mitmeid kirjandusauhindu ja saavutanud tunnustatud kirjaniku staatuse, tunneb autor siiski üha tugevamat tõmmet tihnikute poole. Raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” sisaldab 28 juttu, mis viivad lugeja kummalisse maailma, kus juhtub kummalisi asju. Kõik on nagu päris, aga pole ka. Tuntud ja tundmatud tegelased käituvad ootamatult. Või siiski mitte? Illustreerinud Priit Pärn.

Kuldar Sink astub ellu; Kaunitar, kes oli juba kõike näinud; Kevad Kaareperes; Eesti loodus; Rebased ja koerad; Tiit Aaviksoo kolm elu; Midagi uut; Rebased ja linnud; Juhtum pargis; Endel Lippmaa lahkumine; Endel Lippmaa tagasitulek; Rokokoo tagasitulek; Juhtum tänavanurgal; Jaht; Saiast vuntsid; Juhtum Koerus; Kevad Supilinnas; Kõhkleja Bernard; Inimesed ja jumalad; Raimond Kukumaa armastused; Siinpool püüniseid; Peep Laanepuu rünnakud; Täiskuutund; Elu pärast surma; Patukahetsus Pööraveres; Pilet Kalaabriasse

Pole päris minu maitsele üldiselt, kuid mõningaid vahvaid lugusid ja seiku leidus ka. Lemmiku tiitel läheb loole ”Saiast vuntsid”

”Olin oma eluga jõudnud kargesse keskpäeva, kus kõikvõimalikud tagasilöögid on inimest juba karastanud ning ebaõnnestumiste peale osatakse vaadata filosoofilise rahuga. Olin hakanud mõistma, et suurim kunst siin elus on õppida olema lihtne ehk isegi mõttetu mees, kes oma tühiseid seiklusi siiski nautida suudab ja sealjuures elurõõmuski on.” (“Kaunitar, kes oli juba kõike näinud”)

”Tõesti, pole hullemat saatust kui olla lootusetult armunud kaunitari, kes sinust on lootusetult tüdinenud.” (“Kaunitar, kes oli juba kõike näinud”)

”Ja aeg, see kõigi heade ja pahade ükskõikne sõber,…” (Jaht)

”Teise elupoole esimesel päeval meisterdas Valdek Oro enesele saiast vuntsid. Ta kleepis vuntsid nina alla, vaatas end peeglist ja sattus kõrgendatud meeleollu./—/
”Aga akna taga kahekorruselise puukuuri kohal rippus vana kuu, vaatas toolil kõõluvat Valdekut ja mõtles: ”Imelik on ikka see inimese elu. Kord elu jooksul mõtleb ta vilja midagi originaalset, aga ka siis ei märka seda keegi, sest igaühel on omad mured ja asjaajamised ning andekas inimene lööb käega, hääbub ja käib peagi alla …”
Valdek Oro oli aga jõudnud vahepeal tooliga selili kukkuda ja vaatas laginal naerdes valget lage.” (Saiast vuntsid)

 

Teised arvavad:
Poeedist peiariks
Emand, kelle koputusi tasub kuulatada

 

Jututihnikute uimastav rägastik
Kronotoop
Keskraamatukogu
loterii

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/03/2012 in loetud teosed, mehis heinsaar

 

Sildid: , , , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: