RSS

Michel Houellebecq „Võitlusvälja laienemine”

27 märts

Kirjastaja kirjutab: Michel Houellebecq on üks tänapäeva tuntumaid prantsuse kirjanikke maailmas, seda nii oma romaanide kui radikaalsete sõnavõttude tõttu ajakirjanduses. Alustanud luuletajana, saavutas ta kuulsuse siiski romaanikirjanikuna. 1994. aastal ilmunud “Võitlusvälja laienemine” on tema esimene romaan, mis pälvis kohe laialdast tähelepanu. Raamat jutustab üksildasest arvutispetsialistist Pariisis, kellel pole ei sõpru ega kallimat. Tema suhteliselt trööstitu ja rutiinse igapäevaelu kirjeldused vahelduvad vaimukate ja teravmeelsete mõtisklustega tänapäeva moodsa elulaadi üle, mis näib soodustavat, et selliseid üksikuid, frustreeritud ja õnneks võimetuid inimesi sünnib aina rohkem. Režisöör Philippe Harel on koostöös Houellebecqiga “Võitlusvälja laienemise” järgi teinud ka menuka filmi. Varrak, 2005. Sari “Moodne aeg”

Katkeid raamatust:

„Otse meie silme all läheb maailm aina ühetaolisemaks; telekommunikatsioonivahendid arenevad kiiresti; korterite sisustusse ilmub üha uuemat tehnikat. Inimsuhted muutuvad tasapisi võimatuks, mis omakorda vähendab lugude arvu, millest koosneb üks elu. Ja vähehaaval ilmub nähtavale surma pale kogu oma ilus. Kolmas aastatuhat tõotab tulla tore.” (lk 15)

„Ma ei kohtunud Jean –Yves Frehaut´ga enam kunagi; ja muide, miks ma oleksingi pidanud temaga kokku saama? Tegelikult polnud me kunagi tõeliselt sõbrustanud. Nagunii juhtub tänapäeval harva, et saadakse jälle kokku, isegi kui suhted on alguses olnud innukad. Mõnikord vahetatakse kiirustades paar sõna, räägitakse veidi üldiselt elust-olust; mõnikord leiab aset füüsiline lähenemine. Iseenesest mõista vahetatakse telefoninumbreid, tavaliselt siiski ei helistata. Ja isegi kui helistatakse ja kohtutakse, asendub esialgne entusiasm kiiresti purunenud illusioonide ja pettumusega.” (lk 34)

„See inimsuhete järkjärguline kadumine tekitab romaanikunstile teatud probleeme. Kuidas on veel võimalik jutustada kuumadest, aastaid kestvatest kirgedest, mille järelkajad puudutavad koguni mitut põlvkonda? Tänapäeval on asi „Vihurimäest” väga kaugel, leebelt öeldes. Romaani vorm ei sobi ükskõiksuse ja eimiski kirjeldamiseks; on tarvis välja mõelda lamedam, napisõnalisem ja süngem väljendusviis.” (lk 34)

„…meie ühiskondades kujutab seks endast kõige ehtsamal kujul omaette diferentseerimissüsteemi, mis on täiesti sõltumatu rahast; samas töötab see süsteem vähemalt niisama halastamatult. Kahe süsteemi mõjud on muuseas täpselt ühesugused. Täpselt nagu äärmuslik majanduslik liberalism toob ka seksuaalne liberalism analoogsetel põhjustel kaasa absoluutse vaesumise. Mõned armatsevad iga päev; teised viis-kuus korda elus või mitte kordagi. Mõned magavad kümnete naistega, teised mitte ühegagi. Seda nimetatakse „turuseaduseks”. Majandussüsteemis, kus vallandamine on keelatud, õnnestub igaühel endale mingi koht leida. Seksuaalsüsteemis, kus abielurikkumine on keelatud, leiab igaüks endale voodikaaslase. Absoluutselt vabas majandussüsteemis koondavad mõned enda kätte tähelepanuväärsed rikkused; teised mädanevad tööpuuduses ja viletuses. Absoluutselt vabas seksuaalsüsteemis on mõnel mitmekesine ja erutav seksuaalelu; teiste osaks jääb masturbeerimine ja üksindus. Liberaalne majandus tähendab võitlusvälja laienemist, selle laienemist igasse vanuse- ja ühiskonnaklassi. Niisamuti tähendab seksuaalne liberalism võitlusvälja  laienemist, selle laienemist igasse vanuse- ja ühiskonnaklassi. /–/ Mõned inimesed on mõlemas edukad; teised kaotavad mõlemas. Firmad võistlevad mõningate noorte ülikoolilõpetajate pärast; naised võistlevad mõningate noorte meeste pärast; mehed võistlevad mõningate noorte naiste pärast; segadus ja möll on tähelepanuväärsed.” (lk 80-81)

„… voodi ostmine on tänapäeval tõeliselt raske…/–/ ./–/… voodi tekitab erinevalt teistest mööbliesemetest eriliselt ja erakordselt valulise probleemi. Kui soovitakse säilitada müüja austus, ollakse sunnitud ostma kaheinimesevoodi, hoolimata sellest, kas selle järele on vajadust või mitte või kas on kohta, kuhu see panna. Osta üheinimesevoodi tähendab tunnistada avalikult, et sul pole seksuaalelu ja et ka ei lähemas ega kaugemas tulevikus ei kavatse sa seda elada.” (lk 81-82)

„Armastus, mis on tõeliselt harv, kunstlikult loodud ja hilisaegne nähtus, võib õitsele puhkeda ainult erilises hingeseisundis, mida nii harva ette tuleb ja mis on igas mõttes vastandlik moodsat aega iseloomustavale vabameelsusele./–/ Armastus kui süütus ja võime omada illusioone, kui suutlikkus koondada kogu vastassugupool ühteainsasse armastatud olendisse peab harva vastu aastasele, kuid kindlasti mitte kaheaastasele seksuaalsele ulaelule. Tegelikult on nii, et teismeliseeas hulgaliselt saadud järjestikused seksuaalkogemused õõnestavad ja hävitavad kiiresti igasuguse võimaluse sentimentaalset ja romantilist laadi projektsioonideks; järk-järgult, ja tegelikult üsna kiiresti, muututakse armastuse jaoks niisama kõlbmatuks kui mõni vana narts.” (lk 91-92)

Teised arvavad:

Tühjuse peegeldamine valimatu vabaduse ruumis
Kibestunud küüniku kõrvalpilk võitlustandrile
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
Kirjandusblogi
Nopped raamatutest
Arvustusi jm

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/03/2012 in michel houellebecq

 

Sildid: , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: