RSS

Kristiina Ehin „Simunapäev”

03 mai

Kristiina Ehin „Simunapäev”
Huma, 2003
Kristiina Ehini teine luulekogu.

Autorilt: 
«Simunapäev — mida see unustusse vajuv rahvakalendripüha minu jaoks tähendab? Tegelikult mitte ainult hingedeaja algust, püha Siimeoni ega ühte üürikest sügispäeva oktoobri lõpus.
Mulle meeldib anda päevadele ja aegadele oma tähendusi, mille kordumist ei kindlusta ükski kalender. Minu Simunapäevas on õnnelikku üminat, kirkust, kõdulõhna ja laadakära. See päev on aastatepikkune ja ulatub tagajalgu pidi kaugesse minevikku välja. Millal ta jälle tuleb? Sellisena nagu siin enam mitte kunagi.»

xxx

 

öö tuleb lõõtsutades

õõtsutades puusi

maasikad on punades kui sepapajaraud

eemal üle kahe kivikangru

vanavanemate taluhaud

 

korsten

vundament ja purunenud klaasid

kiile kumisemas allikal

siin nad armusid ja armastasid

kuni juuksed olid hallid

 

öö läheb lõõtsutades

õõtsutades puusi

nagu kannaks teda igivanad ihad

ja tema jälgedesse võrsub üha uusi

kaski kel on

helevalged pihad

(lk 34)

 

Litter. Saate teema: Kristiina Ehin ja “Simunapäev”

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 03/05/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: