RSS

Kristiina Ehin „Kaitseala”

20 juuni

Kristiina Ehin „Kaitseala: Mohni 2004-2005”
Huma, 2005
Luulekogumik, sekka poeetilisi päevikunoppeid.

Väga sümpaatne raamat. Osalt juba sellepärast, et rannaelu ja väikesaared on südamelähedased. Kas mina suudaksin taluda seda saare üksildust ja rahu?

 

„kas õnn on see, kui sul on juba kõik. Või hoopis see, kui mingil imelikul põhjusel oled lihtsalt rahul sellega, mis on.” (lk 12)

„Hommikupoolikul koostasin nimekirja, mida kõike siin veel hädasti vaja läheb – küünlaid, seepi, soola…. Siis jätsin pooleli. Märkasin, kuidas millegi omamise  soov hakkab rahu rikkuma. Ja kuidas just see rahuraasuke ongi see, mis rõõmsameelsusest puudu jääb.” (lk 23)

xxx

noorus voolab aeglaselt  välja mu silmade järvedest
kas sa jõuad enne neist jooma
lehed kukuvad juba selle suve puudelt
ja selle suve puudelt
pudenevad
mu armusõnadki

sandaalid kotis lähen alla orgu
ööõhk hõlmade vahel
mina unetu
üha uute tiibade kaotaja ja kõrvetaja (lk 38)

xxx

seksuaalsus sina imeline taim
oled klammerdunud mu
südame ja sisikonna
kõikuvasse traataeda
põimunud minusse verevalt nagu roniroos
kõvasti nagu kassitapp

väga vastuvõtlik ja väga tugev
väga magusaks ja väga vastikuks peetud
liiga püha et eksponeerida
liiga ilus et endale jätta (lk 41)

xxx

mina olen pilvekeha
roided ranna poole
kohe mühiseb meri üle mu valgete luude
ja niiske liiv ei tule neist enam lahti

hing ongi sees
minul ja hariohakal
kivil ja kergetel kõrkjatel
merekarpides oli kunagi hing
ja kuivanud pihlaka juurest
viib hinge jäljerada
mu aiast läbi poolsaare tippu

seal see pihlakahingeke ootas
oma ustavat laeva
viitis vilistades oma üksildast aega

meie ei puutunud puud
puud seda vanadusvalget
kelle hiljuti veel nii haljastes okstes sahises hing
vulises mahlana ta tüves
askeldas tuulena lehtedes
meie ei puutunud puud
puud seda vanadusvalget

siis tulid tallinna turistid
räimekonservid ja vorstid kilekotis
õllepurgid käes
nad kiskusid puu tema juurteurgudest välja
vedasid ta minema mööda samblasoolaseid luiteharju
lõke praksus
raadio mängis
keegi ei kuulnudki muud (lk 55-56)

Teised arvavad:

Ühe tüdruku sisemine kaitseala
Mohnil sündinud raamat
äärmuslik Kristiina Ehin

intervjuu

 

 

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20/06/2012 in kristiina ehin, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: