RSS

Maarja Kangro „Tule mu koopasse, mateeria”

21 juuni

Maarja Kangro „Tule mu koopasse, mateeria”

Eesti Keele Sihtasutus, 2007

 

Ootasin sellelt luulekogult midagi muud.  Autori loominguga pole ma varem väga tuttav, vaid killuke siit ja sealt on silma jäänud. Nende kildude põhjal aga oli tekkinud ootus, et tema looming kõnetab mind rohkem… selles kogus aga jäid enamus tekstid üsna kaugeks.

 

xxx

Õhus viniseb ja heliseb.
Te räägite jõmmist.
Mina see olengi. Minu kaudu ei jõua
te kunagi süvakihtide ega kõrgusteni,
puhta olemise välgatuseni, mida usute
nägevat külajoodikus
või hulluks läinud poeedis.
Kui tema joob, ilmneb saladus.
Kui mina täis jään, tulen kallale.
Või vajun ära, haisedes. Mu pilk on tume.
Lasen teile oma heitgaasi näkku.
Tahan ilusat liha, mis ei teeks häbi. Kardan kaotada.
Vihastan sõnade peale. Mölisen.
Vaatan telekat, ei loe ja kirjutan valesti.
Praht jääb must maha.
Mina olengi praht. Olen see, kellest räägite
–         Ah, ei, mis te nüüd, ikka mina.
–         Ah, ei, ikka mina.
–         Ei,mina see olen.
–         Ei, mina.Andke andeks.
Terve tee on meid täis, ja me haprad hinged
helisevad. Kuulake, kui tasa, kulla tüdrukud ja poisid. (lk 77)

xxx

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 21/06/2012 in loetud teosed, maarja kangro

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: