RSS

Nick Hornby ”Julia, alasti”

26 juuli

Nick Hornby ”Julia, alasti”
Moodne aeg, Varrak, 2010

Kirjastaja kirjutab: Nick Hornby uus raamat räägib taas kord muusikast ja sassiläinud suhetest. Annie ja Duncan klapivad kenasti kokku, kuigi Duncani kirg endise geniaalse laululooja Tucker Crowe’ vastu pole noorpaarile eales aega jätnud millekski sügavamaks – abieluks, lasteks, vestlusteks millestki muust kui Tucker Crowe’st ning tema haihtumisest pärast kahekümne aasta tagust salapärast vahejuhtumit ööklubi kemmergus. Õigupoolest hakkab Annie’s süvenema kahtlus, et ta on perspektiivitus kooselus vireledes ja mõttetut tööd tehes viisteist aastat raisku lasknud.
Siis aga annab Tuckeri plaadifirma välja tema kuulsaima plaadi demoversiooni, mis on esimene signaal laulja olemasolust üle mitme aastakümne. Annie ei suuda kuidagi mõista, mis selles plaadis head on, naise arvustusele Tuckerile pühendatud veebiküljel reageerib aga tema tohutuks üllatuseks erakust laulja ise. Sellest saab alguse kirjavahetus, mis tõestab, et Tucker on nagu Annie’gi raiskuläinud aastate ekspert – ning et tema pika vaikimise taga on sootuks midagi muud kui intsident ööklubi kemmergus…

Hea ajaviitekirjandus, selle kõige paremas tähenduses:) – nagu ka varasemalt loetud Hornby raamatud.

Katkeid:

“Mitte ükski inimene ei tohiks lapsi saada vaid selleks, et see tema arvuti fototeeki mitmekesistaks.” (lk 26)

“Kõigil on omaenda veebikülg./—/ Kedagi ei unustata enam ära. Seitse fänni Austraalias löövad kampa kolme kanadalase, üheksa briti ja paarikümne ameeriklasega kampa, ja inimesest, kes pole kakskümmend aastat midagi salvestanud, hakatakse iga päev rääkima. Selleks see internet ongi. Selleks ja pornoks.” (lk 45)

“Kunstnikutemperamendist on iseäranis vähe tolku iis, kui see ongi ainult ilma lõpp-produktita temperament.” (lk 76)

” Tuleb tunnistada, et mis ühtesobivusse puutub, siis olen täpselt sama segaduses nagu vanasti. Olen püüdnud ennustatavalt katastroofiliste tagajärgedega elada koos naistega, kel on minuga sarnane vaimulaad, aga vastandvariant tundub täpselt sama lootusetu. Me jääme inimeste juurde püsima, sest nad on meiesarnased või sest nad on isemoodi, aga lõpuks läheme neist täpselt neil samadel põhjustel lahku. ” (lk 76)

“Bändikontserditele minekuga oli see häda, et seal polnud muud teha kui mõelda, kui sind just mingi vistseraalse või intellektuaalse erutuse laine endaga kaasa ei haaranud. /–/ Keskpärane vali muusika tarastas sind iseendasse, sundis sind omaenda mõttesegadikus edasi-tagasi tammuma, kuni olid üsnagi kindel, mis sinust saab, kui sa sealt välja tuled. /–/ Inimesed alahindasid mõtte kiirust. Keskmise kõrtsibändi etteaste jooksul oli võimalik katta enam-vähem kõik suuremad intsidendid, mis elu jooksul juhtunud olid.” (lk 116)

“Ta oli valdava osa neljakümnest aastast siiralt uskunud, et asjade tegematajätmine ennetab kuidagiviisi kahetsuse tekkimist, kuigi tegelikult kehtis muidugi risti vastupidine.” (lk 273)

Teised arvavad:

Meie elu lihtsad lood inglise moodi
Niši piiril, inimeste juures
Loterii 
Orkaani südames on vaikus
raamatust lugesin (tsitaate)

 

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 26/07/2012 in loetud teosed, nick hornby

 

Sildid: , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: