RSS

Monthly Archives: august 2012

Mehis Heinsaar „Härra Pauli kroonikad“

Mehis Heinsaar „Härra Pauli kroonikad“
Kirjastaja: Menu Kirjastus
Trükiandmed: Ilmunud trükisena 2011. a
Varem ilmunud Loomingu raamatukogus 2001.aastal.
Kättesaadav e-laenutuses ELLU

Tutvustus: VEIDI ENNE MAAILMA LOOMIST
Alguses ei olnud põrandat ega lage. Polnudki seega midagi, kuni miski end liigutas.

See miski mõtles, et tore, kui oleks üks tuba, kus vahel hea viisikest ümiseda.

Sirutas end siis nagu jaksas, ja ennäe – ilmuski väike pragu. Nõnda tekkis põrand ja lagi. Surus siis veel natuke, kuni ilmusid ka neli seina.

Seejärel proovis miski pisut vilistada, aga midagi ei tulnud välja. Polnud, kust tulla.
Siis see miski näpistas end tsipa ja seisis veidi unesegase mehena keset tuba.

“Nii-nii”, lausus unesegane mees ja hakkas ümisema kolme äraolevat viisikest.

Neist kolmest viisikesest sündisid kärbsesitane peegel, riidekapp ning ilma põhjata tool.

“Tere, mina olen härra Paul,” ütles mees peegelpildile ja kergitas kübarat. Võttis siis riidekapist kevadmantli ja portfelli ning väljus hajameelselt ei-tea-kuhu.

xxx

veel katkeid:

Teadmatuse akadeemia.

„Näiteks võis ta tundide kaupa istuda mõne kivi või äravisatud vihmavarju ees ning kuulata, mis neil talle öelda on. Ja enamasti ei olnudki neil härra Paulile midagi öelda ning just see oligi huvitav. Et ei üteldud ega teatud. Vaid oldi vait. See oli tõeline ime.“

xxx

Aruanne nr 4. Rändav tuba.

„Loogika on kõige salakavala, asi siin maamunal üldse,“ arvas härra Paul, „selle kätte see inimkond ükskord kõngebki.“

xxx

Veidi peale maailma lõppu

 

„Kui kõik teised on läinud sinna, kuhu vaja, on härra Paul ikka veel siin. Õigemini on siin ta  king, suu ja pahem silm.“

xxx

Teised arvavad:
Luhtatulek härra Pauliga
Tõnise lugemispäevik
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
Litter (ERR)

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30/08/2012 in loetud teosed, mehis heinsaar

 

Sildid: , , , , ,

Rachel Cusk “Arlington Park”

Rachel Cusk “Arlington Park”
Varrak, 2007
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Rachel Cusk kirjutab noortest äärelinna naistest, kes kõik leiavad end väikeste lastega kodus. Nende meelest on elu võtnud äkitselt ootamatu pöörde ja nad kõik reageerivad oma elu sündmustele eri viisil. Juliet on maruvihane, sest talle tundub, et pereelus võidutsevad mehed, Amanda tõrjub surmamõtteid paanilise hoolikusega majapidamises. Solly saab nii mõndagi enda kohta teada, suheldes oma itaallannast üürilisega. Maisiet valdab ahastus ilu hävingu vältimatusest mõeldes. Ja Christine’il on tõsiseid raskusi oma eluga toime tulemises.

Katkeid raamatust:

” Kui tee üha ülespoole tõustes Arlington Parki jõudis, asendusid all-linna suured haprad kauplusehooned lille- ja vanakraamikauplustega, alkoholipoed veinipoodide ning kiirtoidukohad bistroodega. Mõlemat kätt oli nüüd näha puudega palistatud sissesõiduteid. Vihma käes omandasid need teed vanaaegse hõngu. Suured majad seisid liikumatult pimeduses, kaugel tilkuvate puude varjus.  Nende vahelt võis heita viimase pilgu all laiuvale vihmamärjale linnale: selle igavestele punakollastele tuledele, tukslevale masinavärgile, tänavatele, kus kees segane elumöll. See oli vapustav vaatepilt, ehkki mitte kuigi rahustav. Vaade oli liiga halastamatult dramaatiline: selles lakkamatus sagimises puudusid seisakud ja puhkehetked, mil aeg oleks sündsalt peatunud. Aga elu vajab seisakuid ja peatusi, vajab oma päevi ja öid. Seda vaadet silmitsedes tekkis tunne, et inimelu on igasuguse tähenduseta. Tunne, et üks päev ei tähenda absoluutselt mitte midagi.” (lk 6)

“Uinunud, oma voodites lebavad inimesed kuulsid seda kõuekõminat meenutavat veepadu. See tungis nende unedesse justkui mürisev aplaus. Tundus, nagu plaksutas kusagil käsi tohutu hulk rahvast. Ja see plagin, see kummaline ärevakstegev hääl muutus aina valjemaks. See täitis öö üleni: põrises vastu aknaid ning pani inimesed teki all külge keerama ja lapsed unes nutta tihkuma. See pani inimesed tundma end nähtavana, nagu oleks väljas kokku kogenenud mustendav inimmass, kes nüüd käsi plaksutades akendest sisse piilus.” (lk 7)

Teised arvavad:

Mis painab Arlington Parkis elavaid naisi?
Raamatutuba
trakyllmaprokrastineerinj2lle

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 29/08/2012 in loetud teosed, rachel cusk

 

Sildid: , , , ,

Carlos Fuentes “Inezi vaist”

Carlos Fuentes “Inezi vaist”
Pegasus, 2006
Pegasuse väike sari

Kirjastaja kirjutab: “Inezi vaist” on armastusromaan, mille sündmustik areneb erinevatel aegadel. Keerulised suhted kuulsa dirigendi Gabriel Atlan-Ferrara ja soprani Inez Prada vahel leiavad aset reaalsel tasandil 20. sajandi erinevatel aastakümnetel, peegeldades ka selle nüüdseks katastroofide sajandiks nimetatud ajastu kataklüsme. Teine, ajatu armastuslugu, milles saab nähtavaks algupärane Inez, a-nel, on kujutatud müütilisel plaanil. 92 aastasena tunnistab Gabriel, et tulevik tähendab talle surma, kuid minevik armastust ja Inezi. Kuid varsti nad kohtuvad taas.
Carlos Fuentes on Ladina-Ameerika kirjanduse suurkujusid. Sündinud diplomaadi peres, veetis ta lapsepõlve peamiselt välismaal. Ka ta ise on aastakümneid töötanud diplomaadi ja õppejõuna. Kirjutamisele pühendus Fuentes 1950ndatel, läbimurdeks said kaks romaani, mis mõlemad ilmusid 1962. aastal: “Artemio Cruzi surm (e. k. 1969) ja “Aura”. “Inezi vaist” ilmus Mehhikos 2000. aastal ja saavutas kiiresti rahvusvahelise menu.

Katkeid raamatust:

“Mälu ei ole midagi, mis nagu saapalusikaga esemesse siseneks ja kuhjuks; ta on midagi, mis destilleerub, muundub iga uue kogemusega; vana mälestus tundis ära iga äsja lisandunud mälestuse ja tervitas teda kohas, kust uus mälestus oli ise seda teadmata väljunud, pidades ennast tulevaseks, avastades aga, et ta on alati juba möödas. Nii et ka tulevik on mälestus.” (lk 10)

“Kunstniku probleem on see, et ta vahel ei oska eristada igapäevast normaalsust ja loomingulisust, mis on samuti igapäevane, mitte erandlik. On teada, et kunstnik, kes ootab “inspiratsiooni” saabumist, sureb oodates, vaatab mööduvat metsist ja lõpetab praetud muna ja poole suitsuvorstiga.” (lk44)

“Vabadus, mida tema ihaldas, oli vabaduse otsing. Miski, mida iial kätte ei saa, aga mis teeb meid vabaks tema eest võideldes.” (lk 48)

Teised arvavad:

Bukahoolik
EPL

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 21/08/2012 in carlos fuentes, loetud teosed

 

Sildid: , , , , , ,

Viivi Luik “Elujoon”

Viivi Luik “Elujoon”
Tänapäev, 2005

Valitud luuletused 1962-1997

Kirjastaja kirjutab: Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962–1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast looduslüürikust urbanistlikesse motiividesse kätketud sotsiaalselt ja psühholoogiliselt vahedate värsside meistriks. Luulekogule on omalt poolt tänapäevase tõlgenduse andnud kunstnik Mall Nukke.

xxx

 

Ilmavalgus

Järsku on kõik nagu kunagi,
tänav ja lumi ja majad
ja loojangu pilkav punagi,
mis judinad selga ajab.

Sa kõnnid korteris ringi,
näed mööblit ja väljavaadet,
seinakappi, peeglit ja kingi
ning poolikut telesaadet.

Paneelid kostavad läbi,
alt päevauudiseid kuuled.
Valusalt kõrvadest läbi
lõikavad maailmatuuled.

Kuid seinale langeb üks särav triip,
külm pühalik valgusekiir.
Kui kunagi üldse, siis praegu siit
käib elu ja luule piir.
1980 (lk96)
xxx

Teised arvavad:
Seda suve ei tule enam -Viivi Luige 35 aasta luule kaante vahel
Viivi Luige hääl kõlab endiselt kirkalt
intervjuu

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20/08/2012 in loetud teosed, viivi luik

 

Sildid: , , ,

Paul-Eerik Rummo “Kohvikumuusikat”

Paul-Eerik Rummo “Kohvikumuusikat”
Eesti Keele Sihtasutus, 2001

xxx

Õnnelik IV

Oleme maailmamered, õnn ega õnneta olek
pole meie mure. Kõik on vastus,
kui nüüd teaks ka küsimust. Elu kui säherdune
kuidagi tärkas meis, lähtus, levis,
vaevalt et tagasi pöördub: leidnud
omad isekad teed,
kandub teadmata kuhu.
Kõik on vastus, kui nüüd teaks ka küsimust.
(lk 63)
xxx

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20/08/2012 in loetud teosed, paul-eerik rummo

 

Sildid: , , ,

NAK “Emajõe kondor”

Tartu Noorte Autorite Koondis “Emajõe kondor”
Tartu 2002

Jutte ja luuletusi Tartu noortelt autoritelt.

autorid: Leo Luks, Irja Vaher, Aapo Ilves, Mihkel Kera, Piret Jaaks, Contra, Priit Salumaa, Tiina Pai, Elo Kuuste, Caspar Tops, Jah Rahman, Stuart, Mehis Heinsaar, Triin Ploom, Olavi Ruitlane, Urmas Vadi, Iris, Wimberg, Ardi Ringvee, Vahur Afanasjev, Priit Liiviste, Veiko Mäkra, Jaan Pehk, Kadri Pettai

 

xxx

Mihkel Kera
Kohvikuhaikutused

raamatukogus on kohvik
kus kunagi põhimõtteliselt
kohtume kõik
(lk 26)
xxx

Tiina Pai

Olen kodus oma plikapõlve voodis
Mis kitsas ja nii kuradima karske
Kõik tundub olevat nii täpselt loodis
Et ajaviiteks loen Trubetsky värsse

Sulen silmad tahaks olla veel 15
Et ideaalid tervelt helenduksid ees
Et kõik taas puutuks kes teab keda teist
Ja Axl Rose näiks unelmate mees:)
(lk 48)

xxx

Priit Liiviste

Ood Markole

oh sa issanda jumal ja pühade vägi –
emad peitke oma tütred
siit tuleb Marko Mägi

(lk 110)

xxx

teised arvavad:

Aarne Ruben

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/08/2012 in kogumik, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Liisi Ojamaa “Jõgi asfaldi all”

Liisi Ojamaa “Jõgi asfaldi all”
Varrak, 2008

Kirjastaja kirjutab: Liisi Ojamaa uus luulekogu on mingis mõttes samas meeleolus nagu eelmised – Liisi on endiselt linnaluuletaja, kes tajub linna päikeseloojanguid, valguse ja varju vaheldumist, rütmi ja meeleolusid. Võiks siiski öelda, tumedam pool ja vari on ennast rohkem tunda hakanud andma ja enesehävituslikke meeleolusid on rohkem kui varasemates kogudes. Kõik see on aga valatud tundlikku ja kaunisse vormi, mida tänapäevases luules väga sageli ei kohta.

Väga hinge ei läinud, aga midagi nagu oli… aga endiselt pean mainima, et on üsna häiriv ja totter kui kasutatakse ü asemel y-d ja ks asemel x ja v asemel w, no milleks??

xxx

Aastatetagusest asjata asjadest
otsisin oma suunda.
Jõudsin waid sinna,
et olnu on möödas
& seda enam ei muuda.

Mida ma tookord ei osanud ytelda –
ega ma nyydki ei oska.
Sõnadest lihtsam on rajada maailma,
waikida kergem kui kosta.

Lepitus endiselt leebe on laugudel
hommiku wiimases unes.
Lootus jääb alati: ärgata wabana
linnale langewas lumes.

Minu unenägusid
täpselt ei mäleta keegi.
Asi ju seegi. (lk 51)

xxx

intervjuu autoriga

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/08/2012 in liisi ojamaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,