RSS

Monthly Archives: detsember 2012

Triin Soomets “Varjatud ained”

varjatud ainedTriin Soomets “Varjatud ained”
Tuum, 2009

Tutvustus: Triin Soometsa üheksas luulekogu „Varjatud ained” on autorile omaselt kirglik, kehaline, jõuline ja teadvuse hämaraid soppe puudutav, luulekeel isikupärane, intensiivne ja veidi ohtliku hõnguga.

xxx

 

Sõna on tegu
sest tal on tagajärg
järjekordne maailm
täis võimalusi, varje, valet ja lõhnu
täis sõnu
millest igayhel on tagajärg
millest sa mõtled
ei julge öelda
mõte on tegu
sest tal on tagajärg
järjekordne maailm
täis võimalusi, varje, valet ja lõhnu
täis sõnu
jne
(lk 19)

xxx

Teised arvavad:
Postimees
EPL
Kirjanduse ja keele ajaveeb
Miina Leemets
Loterii

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13/12/2012 in loetud teosed, triin soomets

 

Sildid: , , ,

Siim Kera “me vaatame kuud, kuni jääme pimedaks”

me vaatame kuudSiim Kera “me vaatame kuud, kuni jääme pimedaks”
Eesti Keele Sihtasutus 2009

on muutumas uue aja luule avastuste hulgas üheks lemmikautoriks

 

xxx

me kõik oleme luuletused
tühjaldased lehekülgedel
tolmustel riulitel
oodates et keegi
mõistaks neid kujundeid
metafoore millest pahatihti
isegi aru ei saa

palun
ära keera lehte  (lk9)

xxx

(romantika)

me ei pea
vaatama koos
tähti või kuud
ja neid hiljem
alla tooma

ma tooks sulle
nad kõik
aga sina ei taha
ja mina ei jõua

me ei pea
jooma veini
päikseloojangu ajal
ega kõndima koos
vastu lumesajule
suud lund täis

me ei pea
vaatama armunud
näoga mereranda
me ei pea minema
öösel ujuma
kurat
mitte isegi päeval

me ei pea
küünlavalgel õhtustama
ja muretsema kõik see aeg
ega laud tuld ei võta

me ei pea
minema koos magama
ärkama samal ajal
unisena üksteise kaisus
kuigi nii oleks hea

me võiks
olla koos
(lk 32-33)

xxx

kos mos

armastusest on hea luuletada
hoopis parem kui
tuumamassiarvust
osmoosist
kera ruumalast
nende peale
inimeste hammas ei hakka

armastusest on hea luuletada
kasutada imeliselt vapustavaid
väljendeid mida lugedes
südamevatsakesed ülejäänud
päeva erektsioonis veedavad

armastusest on hea luuletada
siis teised teavad et
ma ei tahagi ainult keppi
vaid vahel vaatan ka silmi
ja paitan hellalt

armastusest on hea luuletada
taevas tähti ju nii palju
kosmos olevat lõpmatu
aga vist mitte põhjatu
trimpan odavat veini ja
planeedid seikelvad pea kohal
meie oleme jupiter teised maa
oh naerame koos kui kaugel
tibatillukesed nad on

armastusest on hea luuletada
kuskil metsa all istuda
kirjutada me
põimume kui seeneniidistik
ma korjan sind pohlana
söön nagu mustikaid
igatsen kui metsmaasikaid
armastusest on hea luuletada
käia mööda tänavaid istuda
linnahalli katusel
oh sind ka siin
las ma suletsen
ja võrdlen sind lahtise
tuberkuloosiga
ja teen seda nii
et teistel
vaimustusest koogitükk
kurku jääb

armastusest on hea luuletada
trammiga sõites piilun aknast
vaatan inimesi
ega nemad küll armasta
ei
ma ei ole kade
vaid ainuke

(37 -38 lk)

Teised arvavad:
Kirjanduse ja keele ajaveeb
ZAUM
MMX
Intervjuu autoriga

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13/12/2012 in loetud teosed, siim kera

 

Sildid: , , ,

kivisildnik “Liivlased ja saurused”

kivisildnik_liivlased(:) kivisildnik “Liivlased ja saurused” valuraamatu I köide
Ji, 2011

Tutvustus. Luule, nekrofiilne jubedus, raamat väljasuremise ilust”, Andres G. Adamsoni fotodega Vana-Pärnu kalmistult. “surnuaed on koht / kus meil tuleb viimane / välja panna / sest kalmistud jäävad / vähemalt esialgu / ja ma loodan väga / et vana-pärnu surnuaia / künnavad näljased / viimasena üles / ehk kapsad kasvavad / siin paremini kui eestlased“ lk 53.
Väljasurev rahvas vajab ometigi hauakirja. Siin ta on.

xxx

väljasuremine vajab
samuti uut paremat nime
meiegi oleme
väljasuremisest vaimustusest
aga parem oleks
asjade loomulikku käiku
kuidagi teisiti kutsuda
presidendi
sõnaloolealgatuse raames
panen väljasuremisele
uue nime

paras sulle

xxx

Teised arvavad:
Looming
Klassikaraadio
Sirp
Loterii
Intervjuu autoriga

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 12/12/2012 in kivisildnik, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Veronika Kivisilla “Kallis kalender”

phpThumb_generated_thumbnailjpgVeronika Kivisilla “Kallis kalender” (luuletusi 2009-2010)
Verb, 2011

Tutvustus: Raamat nagu lõõts – täis hoogsat mängulusti kujundis ja keeles.
Valitud 2011. aasta 25 kauneima Eesti raamatu hulka!

 

xxx

Kolmekümneselt on hilja
hakata punkariks
või hipiks
või maailmavalutajaks
kui olin kahekümnene
soovisin
verandat ja kiiktooli
lõngakorvi
kohvikannusoojendajat
aknalaual õitsvaid
pelargooniume
kui võimalik
siis kohe lapselapsi
veel vurrude ja vestiga meest
piibuga kus
mõrkjas kirsitubakas
ja pühapäevahommikuid
aiapaviljonis
kus lausuksime ühekorraga
oh armas aeg
sest meile meenuks
kuis me kunagi
teineteist tahtsime
kolmekümneselt on
tõesti hilja
vilistada väärtustele
mis võib-olla polegi
nii väga väärtused
või kes teab
ja siiski
lükkasin ma praegu
kiiktoolile jalaga
sisse vihase hoo
ja lennutaks
lillepotid aknast välja
ma läheks läbi
leebe aprillituule
ja kõntsa mis
lendab lahte lehte
läheks kõikide
tuulte poole
üle mägede mätaste
vile suus
(lk 46)

Teised arvavad:
Sirp
EPL
Loterii
MMX

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 12/12/2012 in loetud teosed, veronika kivisilla

 

Sildid: , , ,

Tom Rachman “Imperfektsionistid”

imperfektsionistid_esikaas_v_ikeTom Rachman “Imperfektsionistid”
Hea Lugu, 2011
Areeni Bestseller 1

Tutvustus: „Imperfektsionistid” on uue sarja „Areeni bestseller” esimene raamat. „Imperfektsionistid” on Tom Rachmani debüütromaan, mis on praeguseks avaldatud juba 27 riigis. New York Times ja mitmed teised mainekad väljaanded valisid selle 2010. aasta parimate raamatute sekka. „Ajakirjanduses võib palju saavutada, kui sealt õigel ajal lahkuda,” ütles kunagi üks Euroopa suurmees. Tom Rachmani romaan „Imperfektsionistid“ on aga lugu inimestest, kes seda õigel ajal teha ei taibanud. Kunagi mõjukas ja rikas üle-euroopaline ajaleht on hääbumas. Koos sellega on hätta sattunud toimetuse töötajad, kes igatsevad taga endisi aegu, ning inimpelglik vastutav väljaandja teiselt kontinendilt, kel pole aimugi, mida peaks tegema. Tom Rachmani ajakirjanduslik romaan on vaimukas, intelligentne, satiiriline, lõbus ja kaastundlik ühekorraga; eriti sobilik lugemine ajal, mil ka Eestis võitlevad ajalehed ellujäämise nimel. (Priit Hõbemägi)

Raamatu temaatika oli mulle isiklikel põhjustel huvipakkuv. Üsna kirju ja värvikas tegelaste galerii. Mõne kohta oleks tahtnud hea meelega edasi lugeda, kuid juba toimus hüpe järgmise juurde. Lõppkokkuvõttes küll moodustus siiski terviklik lugu.

Katked raamatust:

“Tema kõrgeim eesmärk selles ajalehes on mittemidagitegemine – kirjutada nii harva kui võimalik ja minema hiilida, kui keegi ei näe. Neid ametialaseid ambitsioone realiseerib ta suurejooneliselt.” (lk 33, nekroloogide kirjutaja Artur Gopal)

“Ma ütlen, et ambitsioon on lollus, ja ikkagi jään ma edasi tema ikkesse. See on nagu elada kogu elu orjana, saada siis ühel päeval aru, et sul pole kunagi peremeest olnudki, ja minna ikka vanal moel tööle tagasi.” lk 42

“… kogu meie tsivilisatsiooni ajaloos pole olnud produktiivsemat nähtust kui naeruväärne ambitsioonikus. Mis iganes selle vead ka on, mitte miski pole suutnud rohkem luua. Katedraalid, sonaadid, entsüklopeediad – mitte armastus Jumala vastu pole olnud nende sünnitaja, ega ka mitte armastus elu vastu. Vaid inimese kirg selle vastu, et teised inimesed teda ülistaksid.” (lk 43)

“Teate ju seda tobedat ütlemist “sündides oleme me üksi ja surres samuti” – see on jama. Sündides on meil ümber kamp inimesi ja surres samuti. Üksi oleme me nende kahe vahepeal.” (lk 43)

“2004. Otti Grupi peakorter, Atlanta
Ajalehed liikusid allamäge.
Üha enam ilmus konkureerivaid meelelahutusi alates mobiiltelefonidest ja videomängudest ning lõpetades sotsiaalvõrgustike ja netipornoga. Tehnoloogia mitte üksnes ei ahvatlenud lugejaid, see muutis neid. Täismahus leheküljed ei mahtunud monitorile ära, nii kahanes portsjoni suurus ja uudised hakiti üha väiksemateks palakesteks. Kiired täiendused internetis sünnitasid põlgust päevavanuste pealkirjade vastu paberil. Kokku kuivas isegi harjumus infot raha vastu vahetada – internetis oli maksmine lihtsalt võimalus.
Lugejaskonna kahanedes põgenesid reklaamiandjad ja kasvas kahjum, kuid põikpäised tasulised ajalehed jäid enda juurde kindlaks. Nad langetasid igapäevaseid otsuseid, tootsid oma kokkuvõtte maailmast, paigutasid selle lehekülgedele, trükkisid õhtul ja toimetasid kohale homme, et need ähmaste hommikueinesilmade ees lahti lüüa. Iga päevaga üha kahaneva arvu silmade ees.” (lk 235)

“Mõne kirjaniku jaoks võib kirjutamine muutuda nende inimlikkuse panipaigaks, mitte selle allikaks.Nad loovad väljamõeldud maailma, mis sisaldab igatsetud õiglust, lahendusi, mida elus tuleb harva ette, vaenlasi, keda nad saavad karistada, sõpru, kellega nad kunagi ei naakle. Kui säärane kirjanik käsikirja õhtuks kõrvale paneb, võib sellesse jääda ka kogu nende inimlikkus,” (lk 266)

Teised arvavad:
Klassikaraadio
Ekspress
loterii

119984imagesimages2imperfectionistsnedokonalci--1The-Imperfectionists

 

 

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 12/12/2012 in loetud teosed, tom rachman

 

Sildid: , , , ,

Jevgeni Griškovets ”Särk”

särkJevgeni Griškovets ”Särk”
Varrak, 2010
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Venemaa ühe menukama autori Jevgeni Griškovetsi dünaamilise ja väga tänapäevase romaani „Särk“ minajutustaja on provintsist pärit noor arhitekt, kelle silme läbi kerkib lugeja ette nullindate Moskva kogu oma kirevuses. Haaravate süžeepööretega romaani tegevus toimub ühe ööpäeva vältel. Teost ilmestavad vaimukad dialoogid ning armuvalu käes piinleva peategelase teravapilgulised tähelepanekud Moskva ja selle elanike üle koos kurbnaljakate tagasivaadetega kaugeks jäänud kodupaigale. 

 

Katked raamatust:

“Lapsepõlvest saadik, kui ma midagi väga ootasin ja vaatasin sinna, kust see, mida ma ootasin, pidanuks tulema või kohale sõitma, ei oodanud ma seda kunagi ära…. või lasksin ilmumise hteke mööda. Näiteks tulime emaga isale rongijaama vastu, ja ma ootasin, vaadates sinna, kust tulid rööpad teelt, mida mööda pidi saabuma isa. Aga rong hilines. Kolm minutit, viis, kuus… Ja ma vaatasin mõneks sekundiks kõrvale…. Küsisin midagi emalt või tema minult… Aga kui ma pilgu tagasi rööbastele pöörasin, liikus neil juba vedur… Imeline hetk oli mööda lastud… Ja nii oli alati ja kõigega. Hiljem hakkasin arvama, et ma ise hoian oma pilguga oodatavat tagasi. Nii et istusin seljaga sissepääsu poole” (lk 92)

“Mispärast siis, kui keegi ütleb, et näe, sa oled õnnelik, on kindlasti vaja end õigustada. Et ei, ma pole õnnelik, et mul tegelikult see ja teine häda, ja veel miski valutab. Aga kui mulle vastatakse, et neil ka valutab, siis ütlen, et mul valutab hoopis tugevamini…” (lk 128)

Teised arvavad:41xaNxMXPgL._SL500_AA300_
Ekspress
EPL
Postimees
Sehkendamine
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
loterii
Kiiksu lugemisarhiiv
orkaani südames on vaikus
katkend

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 11/12/2012 in jevgeni griškovets, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,