RSS

David Lodge “Mõtleb…”

29 jaan.

motleb David Lodge “Mõtleb…”
Varrak, 2012

Kirjastaja kirjutab: Romaan „Mõtleb …“ pakub humoorikaid vastandusi vaimu ja keha suhetest, vaimsusest ja seksuaalsusest. Peategelased on pärit eri maailmadest: esmapilgul asjalik teadvuseuurija Ralph Messenger tutvustab end juba romaani alguslehekülgedel lootusetu naistekütina, tema uus tähelepanuobjekt, kirjanik Helen Reed aga lõhub humanitaari stereotüüpe. Autor kirjeldab kaasakiskuvalt, kuidas katoliiklikus vaimus kasvatatud, hella süümega peategelanna lõpuks siiski seksuaalsele tõmbele järele annab ning kuidas keha hädad sunnivad hedonistist meespeategelast oma ellusuhtumist ümber hindama.
David Lodge (snd 1935 Londonis) on tuntud eelkõige oma akadeemilisest elust kõnelevate vaimukate romaanide poolest. Varem on temalt eesti keeles ilmunud „Väike maailm“, „Ühest kohast teise“ ja „Väärt töö“.

 

”Mõtleb…” ei kuulu küll Rummidge’i raamatute sarja, kuid stiililt siiski üsna sarnane – tegelaste seotus akadeemilise maailmaga, läbivaks jooneks teatav vastandamine. Lodge loominguga seostubki mul vist kõige enam kaks sõna – vastandus ja vahetus. Siinne vahetus teema pole ehk nii esil kui töökoha/naiste vahetus esimeses raamatus, aga teatud mõttes siiski läbiv

“kui päevikuid vahetame on meil mõlemal ainulaadne sisevaade teise inimese vaimutegevusse, me võime võrrelda oma reaktsioone ühele ja samale sündmusele. ma võiksin sõna otseses mõttes sinu “mõtteid lugeda” ja sina minu omi.” (lk 186)

Päevikuid tegelikkuses siiski ei vahetata, kuid lugejale eksponeeritakse neid siiski. Sündmustik antaksegi edasi kolmest vaatenurgast – Ralphi, Heleni ja autori.
Sarnasust ”Väärt tööga” lisab seegi, et nagu muuseas astub raamatust läbi ka episoodiliselt Robyn Penrose (üks peategelastest Väärt töös) ning eestikeelsed väljaanded on muidugi ka sarnase kujundusega.

Katkeid:

“…geneetilised algoritmid on arvutiprogrammid, mis paljunevad nagu bioloogilised eluvormid. “Kõigile programmidele antakse lahendada ülesanne ja neile, kes kõige paremini hakkama saavad, antakse luba järgmise ülesande lahendamise eel paljuneda. Teisisõnu: nad paarituvad ja seksivad,” sõnastas Ralph selle tudengite meeleheaks. “Me jagame iga programmi kaheks ja vahetame pooled. Kui seda küllalt sageli teha, on mõnikord tulemuseks võimsam programm, kui inimesest programmeerija oleks suutnud välja mõelda.”
“Kuid nad võivad kontrolli alt väljuda, ” ütleb Helen, “ja maailma vallutada.”
“Pigem lõpetavad puhkeruumides, arutledes selle üle, kas inimolenditel on teadvus või mitte,” ütleb mees. (lk 51)

“…see pani mind mõtlema ilukirjanduse vohamisele meie kultuuris. Kas see on ületootmine? Kas meil on oht tekitada ilukirjandusmägi – tohutu hulk liigseid romaane, otsekui Euroopa Ühenduse piimajõed ja pudrumäed? Mulle meenus Ralph Messengeri kuiv märkus: “See, kas maailm vajab rohkem romaanikirjanikke, on vaatenurga küsimus.” Tema enda arvamus oli üsna ilmne.
Muidugi võib väita, et on olemas inimlik tarve narratiivi järele; see on üks põhivahend, mis aitab meil kogemust mõista – on olnud, niikaugele, kui ajalukku tagasi minna saab. Kuid ma küsin endalt, kas see tähendab ilmtingimata lõputut uute lugude loomist? Enne romaani esiletõusu polnud jutuvestjal sellist kohustust: ühtesid ja samu vanu lugusid võis ikka ja jälle heietada: Trooja lugu, Rooma lugu, Britannia lugu… anda neile uue kuue, kui ajad ja kombed muutusid. Kuid viimased kolm sajandit on kirjanikelt nõutud, et nad iga kord uue loo kirjutaksid. Muidugi mitte täiesti uue – on küllalt sageli rõhutatud, et teatud arengutasemel on süžeesid vaid piiratud arv -, kuid süžeed tuleb iga kord uute tegelastega täiendada ja lugu uutesse tingimustesse asetada. Kui mõelda miljarditele tõelistele inimestele, kes on maamunal elanud, igaüks oma ainulise elulooga, mida meil pole iial mahti tundma õppida, näib see erakordne, koguni perversne, et me vaevume kõiki neid teeseldud lisaelusid välja mõtlema. Ja see on tõesti vaev. Vaev seepärast, et ilukirjandust luues tuleb otsus langetada nii paljude asjade kohta, mis tegelikkuses on lihtsalt “antud”. Fakte tuleb esitada hoolikalt välja mõeldud ja püüdlikult kirjeldatud pseudofaktide kaudu. Lugeja peab neid fakte tähele panema ja need meelde  jätma, et sinu lugu jälgida, kuid need ununevad peaaegu kohe, kui raamat on läbi loetud, et järgmisele loole ruumi teha. Õige pea ei jää lugeja mällu midagi peale paari nime, mõne ähmase mulje tegelastest, hägusa mälestuse süžeest ja üldise ettekujutuse, et ta on meelt lahutanud – või siis mitte, kuidas kunagi. On hirmutav mõelda, kui palju romaane ma olen  elu jooksul lugenud ja kui vähe ma enamiku sisust mäletan. Kas ma peaksin tõesti julgustama neid noori inimesi lisama oma panust unustatud pseudoelude prügihunnikusse? Vahest oleksid nad Ralph Messengeri kognitiivteaduste keskuses vaimu arvutimudeleid luues tulusamalt hõivatud?” (lk 87-88)

“Jah. Nagu ütles Tolstoi “Anna Karenina” alguses: “Kõik õnnelikud perekonnad on üksteise sarnased.”
””Iga õnnetu perekond on isemoodi õnnetu.” Tegelikult pole ma kindel, kas see esimene osa on tõsi,” ütleb Helen kulmu kortsutades. “Kõik õnnelikud pered pole ühesugused. Häda on selles, et nad pole eriti huvitavad – kui sa muidugi juhtumisi sellise pere liige ei ole. Ilukirjandus toitub õnnetusest. See vajab konflikti, pettumust, patustamist. Ja kuna romaanid jutustavad peamiselt isiklikust elust, tundeelust, suhetest, siis pole ime, et enamik neist räägib abielurikkumisest. Truudusetusest, ütleksin, sest tänapäeval paljud paarid ei abiellugi; kuid paistab, et see ei mõjuta eriti reedetusetunnet, kui üks partner teist petab…” (lk 209)

Teised arvavad:
Sirp
EPL
Teadvuse suure probleemi lahendamine
trakyllmaprokrastineerinj2lle.blogspot.com
Sehkendamine

thinksthinks_david_lodgethinks2thinks3 thinks1

 

 

 

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 29/01/2013 in david lodge, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: