RSS

Monthly Archives: veebruar 2013

Jaak Jõerüüt ”Armastuse laiad, kõrged hooned”

armastuse_kaas3.inddJaak Jõerüüt ”Armastuse laiad, kõrged hooned”
Tuum, 2010

Kirjastaja kirjutab: Tuntud eesti prosaisti, luuletaja ja diplomaadi luulekogu „Armastuse laiad, kõrged hooned” on hästi komponeeritud, süvenev, mõtlik ja melanhoolse alltooniga. Autor on teravalt tajunud üksindust, kurbust, aja kulgu, möödanikku ja mälestusi. Tõsise ja mõtiskleva luule kõrval esineb raamatus ka iroonilisi pildistusi diplomaadi igapäevatööst.

Viimasest neljast luulekogust, mis sai nüüd järjest loetud, meeldis see vast kõige enam.

xxx

MINUTIS ÜKS

MÄLETAN. Kuidas su SILMAnurkadest, välimistest,
voolasid pisarad. Aeglaselt. Minutis üks.
Valgusid alla üle parema. Ja siis vasema põse.
Miks, ei tea. Ei teadnud sinagi. Selline
hommik. Rahulik nägu. Selginud ilme. Kusagil
suure rõõmu ja väikese kurbuse VAHEMAASTIKUS
uitas su hing. Püüdmatu. Isegi sulle endale.

Päev hakkas täituma. Mina. Küsisin endalt,
mis on elu. Seesama elu, mis targem kui
meie ise. Elu, mis teab rohkem meist endist kui
meie ise. Elu, mis on meie sees.
Selge ja voolav. Aeglane. Üks elu
minutis. Teine teises minutis. Teine
käsi teise käes. Teine elu teise elus.
Elud, mis aeglaselt täituvad. Kusagil
tohutu rõõmu ja lohutu kurbuse vahel.
Täituvas MAASTIKUS. VOOLAVAS maastikus.
Selginud maastiku SILMApiiril.

Püüdmatud elud.

Nagu me KÕIK. (lk22)

xxx
Teised arvavad:
Kirjanduse ja keele ajaveeb
Sirp

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 01/02/2013 in jaak jõerüüt, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Maarja Kangro ”Kunstiteadlase jõulupuu”

maarja kangroMaarja Kangro ”Kunstiteadlase jõulupuu”
Eesti Keele Sihtasutus, 2010

Taaskord ei saa öelda, et see just minu maitse oleks… ilmselt ei mõista ma seda ka päriselt, ei saa aru kõikides vihjetest ja viidetest, mis teksti sisse põimitud, mistõttu jääb kõik veidi kaugeks

xxx

Meeldeavaldajad

Mereäärse lääpas maja
õu kihab siniliiliatest
nagu meeleavaldajatest:
neid on seal tuhandeid,
igal kevadel on nad jälle platsis,
kuni lõpuks surevad.
Kurat teab, mis nad tahavad.
Inimene tuleb uksest,
küllap mõtleb:
“Kas ma olen elanud
eriti õigesti või eriti näruselt,
et minu akna alla ei tule
oma nõudmistega
mitte inimhulgad,
vaid lillekesed?” (lk75)

Teised arvavad:
ERR ”Uus raamat”
EPL
Looming
Ekspress
Sirp
Kihelus

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 01/02/2013 in loetud teosed, maarja kangro

 

Sildid: , , ,