RSS

Monthly Archives: märts 2013

Birk Rohelend “Morbidaarium”

morbidaariumBirk Rohelend “Morbidaarium”
Roheline Kuu, 2012

Kirjastaja kirjutab: Birk Rohelennu esimene luulekogu pärast kolme auhinnatud romaani, näidendeid ja lugematul hulgal tööd erinevate stsenaariumidega. See räägib vanavanematest, kes varjusid Teise maailmasõja ajal metsas või surid Siberis. Vanematest, kes pidid taluma
Nõukogude okupatsiooni. Tüdrukust, kes lootis saada oktoobrilapseks, sest talle meeldis see ilus punane rinnamärk. Tema usust, lootusest ja pettumusest, kui selgus, et usk ja lootus olid vaid propaganda viljad.
„Morbidaariumis” peegeldub 1980. aastatel sündinud põlvkonna lugu. Ootused, mis olid alati suuremad kui reaalsus. Lapsepõlv, mis oli donaldinätsumaiguline, abipakiriietelõhnaline ja seebikatest küllastunud. Miks me ootasime oma isiklikku Juani ja kuidas me ei suutnud oma Juhanitega leppida.
„Morbidaarium” on isiklik, aus ja päris. See on Birki kujunemise lugu.

Meeldis rohkem kui tema proosa (niipalju muidugi kui ma seda üldse lugenud olen), aga noh muidu nii ja naa. Aga raamatu kujundus on äge!

xxx

Reasoning

mõned luuletajad luuletavad
ennast paremaks inimeseks
mina luuletan halvemaks
loominguga on lihtne
selle saab maha jätta
selles võib eksida
elus ei ole vigade parandust
teod on alati kaasas (lk 45)

xxx

okei,
tavaliselt ma räägiksin armastusest
aga mul ei ole tegelikult sellest midagi rääkida
kõik, mis on, saab ühel hetkel niikuinii otsa
ja see, mida pole, teeb kõige hullemini haiget
(lk 111 katkend luuletusest)

xxx

Teised arvavad:
Postimees
Sirp
Klassikaraadio. Uus raamat
Op!
Becamp
Lahtised allikad

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 26/03/2013 in birk rohelend, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Andrei Makine “Ühe elu muusika”

uhe elu muusikaAndrei Makine “Ühe elu muusika”
Varrak 2008
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Prantsuse keelest tõlkinud Triinu Tamm, 88 lk, kõva köide
Andreï Makine (s 1957) on vene päritolu prantsuse kirjanik. Tema 1995. aastal ilmunud romaan “Prantsuse testament” (eesti keeles 1999) pälvis nii Goncourt’i kui ka Médicis’ kirjanduspreemia. 2001. aastal ilmunud “Ühe elu muusika” pälvis kirjandusajakirja Lire aastapreemia ja on tänaseks tõlgitud paljudesse keeltesse. Romaan jutustab noore lootustandva pianisti Aleksei Bergi loo, mis on ühtlasi Venemaa ajalugu aastatel 1930–1950. Poisi vanemad kuulutatakse rahvavaenlasteks ja saadetakse Siberisse asumisele, noormeest aga hoiatatakse. Ta põgeneb ning varjab end maal sugulaste juures, kuni puhkeb Teine maailmasõda, mis kõik pea peale pöörab. Ta võtab endale ühe surnud sõduri nime, saab uue identiteedi ja hoopis teistsuguse elu, kui see, mis tal justkui pidanuks olema.

Kirjelduse järgi just väga suuri ootusi ei tekitanud, aga tegelikult päris hea lugemine. Samas muidugi –  nagu ka ühes arvustuses mainitud – hea, et oli nii lühike. Aga lühidalt kirjutamine ongi enamasti kõige suurem kunst 😉

xxx

“Ja siis korraga see muusika! Uni taandub nagu rulluv merelaine, millest laps proovib kätte saada silmatud merikarpi ja mina neid paari nooti, mida ma unes nägin.” (lk 10)

“Enne uinumist jõuan veel mõelda, et selle maagilise sõna teadmine eraldab mind ülejäänud massist. Selge see, et ma olen samasugune kui nemad, aga mina oskan nimetada meie seisundit ja niimoodi sellest vabaneda. Harbas pilliroog, kes on aga oma haprusest teadlik, seega… “Intelligentsil ammutuntud silmakirjalik nõks…” sosistab minus üks läbinägelik hääleke, kuid vaimne mugavus, mida pakub “Homo sovieticus“, sunnib vastuhaku kiiresti vaikima.”

xxx

Teised arvavad:
Orkaani südames on vaikus
Postimees
Sehkendamine

{174B97DC-88EE-4881-A128-EF438A9AF194}Img10051s-LV8PxlL._SL500_AA300_andrei-makine-la-musique-d-une-viemakine_andrei_music_of_a_life_pic_1music-life-novel-andrei-makine-paperback-cover-art

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 26/03/2013 in andrei makine, loetud teosed

 

Sildid: , , , , ,

Muriel Barbery “Siili elegants”

siili elegantsMuriel Barbery “Siili elegants”
Varrak 2012
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff, kujundanud Dan Mikkin.
Pariislanna Renée Michel elab ja töötab väga uhkes majas. Ta on majahoidja. Tüüpilise majahoidjamuti fassaadi taga elab Renée aga salaelu: ta jumaldab kauneid kunste ning ahmib endasse kirjanduse, heli- ja filmikunsti tippteoseid. Samas majas elab ka intellektuaalselt varaküps 12-aastane Paloma, kes on otsustanud elust lahkuda. Ta püüab inimkonda otsekui entomoloogi pilguga vaadeldes välja selgitada, kas maailmas leidub midagi, mille nimel tasuks edasi elada. Kahe peategelase taustal saab lugeja tuttavaks kireva seltskonnaga ning näeb aset leidmas suurt hulka pisikesi, kuid olulisi sündmusi. See on raamat äratundmisest, ilu vabastavast jõust ja rahust.
1969. aastal Casablancas sündinud Muriel Barbery on filosoofiat õppinud ja õpetanud Prantsuse kirjanik, kes on tohutule menule vaatamata suutnud meedia eest peidus püsida. 2006. aastal suurema reklaamikärata ilmunud „Siili elegants” sai suust suhu leviva info toel väga kiiresti lugejate lemmikuks ning on tänaseks tõlgitud paljudesse keeltesse.

Hea raamat! Huvitav, et juba teises raamatus, mida viimasel ajal lugenud mainitakse Anna Kareninast pärit tsitaati – ”Kõik õnnelikud perekonnad sarnanevad üksteisega, iga õnnetu perekond on aga õnnetu omamoodi” (Hiljuti siis David Lodge raamatus ”Mõtleb…”)
Ilmselge vihje vist, et ammu oleks aeg ka see teos käsile võtta nagu olen pikalt plaani pidanud 🙂

Katkeid:

“.. pole midagi naiivsemat kui künism. Seda põhjusel, et küünik usub ikka veel kõigest väest, et maailmal on mõte, ja kuna ta ei suuda sellest lapsepõlves õpitud lorast üle saada, võtab ta täpselt vastupidise hoiaku. “Elu on pask, ma ei usu enam millessegi ja naudin seda tülgastuseni” – nii räägibki ju segadusse sattunud naiivitar.” (lk 46)

“Paljudel intelligentsetel inimestel on nagu mingi viga küljes: nad arvavad, et intelligentsus on eesmärk omaette. Neil on üksainuke soov: olla intelligentne. Mis on äärmiselt totakas. Ja kui intelligentsusest tehakse eesmärk, siis toimib see imelikult: intelligentsuse olemasolu ei tõenda mitte leidlikkus ega intelligentse vaimu loomingu lihtsus, vaid selle eneseväljenduse keerukus. ”  (lk 150-151)

Teised arvavad:

Sirp
Sehkendamine
Südamelähedaselt
Järje hoidja
Loen ja kirjutan

41L1oJ09BJL._AA278_PIkin4,BottomRight,-41,22_AA300_SH20_OU08_1024396-gfbarberyimagesimages1L-Elegance-Du-Herisson-The-Elegance-of-the-Hedgehog-Barbery-Muriel-9789866662690Muriel-Barbery

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/03/2013 in loetud teosed, muriel barbery

 

Sildid: , , , ,

Jürgen Rooste “Higgsi boson”

higgsi bosonJürgen Rooste “Higgsi boson”
Näo Kirik 2012

Sisukirjeldus: Higgsi boson sisaldab laule suurtest asjadest. Mõned lauldavamad, teised rohkem … ümisemiseks või jutu pähe lugemiseks. See on Rooste filosoofilisim kogu tänini: peamiselt räägib ta armastusest ja inimeseks olemisest. Ka üksildusest ja kurbusest, eestlase elust. Väga suurtele ja keerukatele asjadele on siin püütud anda võimalikult lihtne kuju. Mingis mõttes vanakooli luule, kavalalt uues kuues.

xxx

Higgsi boson

Armastus on nagu Higgsi boson.
Paljud usuvad, et ta on olemas.
On mõned, kes väidavad, et on teda
näinud või mõõtnud.
Võib kahtlustada, et osa neist valetab.
Või näeb jumalteabmida.

Armastus on nagu Higgsi boson,
ta peaks andma me elu elementaarosakestele
massi. Massi või vähemasti mõtte.
Aga meil ei õnnestu ega õnnestu teda leida,
täpselt ja kindlalt, iseenda ja oma jumala ees
näpuga näidata: nii, näed, siin on nüüd see
Higgsi boson, siin ja sel hetkel asub
ainus, igavene ja tõeline armastus.
Jah, sellega on natuke nagu jumalaga, sellega
on natuke nagu elu enesega – tuleb uskuda,
ja ta püsib koos, tal on siis mass ja mõte.

Eelkõige mõte.
Kui ei usu, vajub kõik laiali ning kaob
tagasi algolekusse nagu laste laotud liivaloss
Stroomi rannas. Nagu vana täht vajub udupilveks
kosmilisse külma.

Muidugi, see kõik kaob igal juhul, niikuinii.
Selles ei ole pääsu, ja selle kaardi nimi, mis
me elamise süngest pakist tõmbub,
on Surm,
mis ei tähenda lõppu, vaid muutust,
pöördumatut transformatsiooni. Paratamatut,
aga mitte ilmtingimata põrgulikku.

Jah, Higgsi boson ja armastus on natuke sarnased,
jääb alati inimesi, kes neisse ei usu,
jääb alati võimalus, et neid ei leita, ei mõõdetagi,
mis ei tee neid vähem olevaks, kui meil seda
väga, väga vaja on. (lk 9-10)

Teised arvavad:
Klassikaraadio Uus raamat
Ekspress
EPL
Liivametsa lugemised

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/03/2013 in jürgen rooste, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Andrus Kasemaa “Kustutamatud õhtud”

kustutamatudAndrus Kasemaa “Kustutamatud õhtud”
Tuum 2012

Kirjastaja kirjutab: Luulekogus “Kustutamatud õhtud“ jätkab Andrus Kasemaa oma varasemat loomeliini, mis on tuttav tema raamatutest „Poeedirahu“ (2008) ja „Lagunemine“ (2009). Tegemist on minimalistliku, siira ja lihtsalt sõnastatud luulega, taustaks Kasemaa loodud omailm Poeedirahu. Kasemaa on oma loominguga tajunud midagi kaasaegse maailma ajastunärvist ja loonud luules isikliku alternatiivmaailma, mida illustreerivad visuaalselt täpsed kaardistused. Seda maailma ja oma elukogemusi annab ta edasi viisil, mida saaks nimetada ka „uuslihtsuseks“.

Lugesin kõik tema kolm luulekogu järjest ning peab ütlema, et need sulasid mu peas üsna ühte…ei teagi, kas see on hea või halb omadus… üldiselt mulle meeldis.  Poeedirahu, rebased ja lesed

xxx

Tõde on see et
keegi ei saa kedagi päriselt endale
sest kes suudaks
peatada vihmaveed
ja kes suudaks lennata
päev läbi koos ronkadega
enne kui õhtu jõuab
ja pimedus avab uksed (lk 20)

xxx

Teised arvavad:

Sirp
Klassikaraadio Uus raamat

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/03/2013 in andrus kasemaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Andrus Kasemaa “Lagunemine”

lagunemineAndrus Kasemaa “Lagunemine”
Eesti Keele Sihtasutus 2009

xxx

Armastus

Ja nii ta ütles: Hoia end!
Sa oled parim mida mäletada!
ja nii ta ütles!
ja nii ma ütlesin
armastus on ilus
ja nii ma tahtsin et me lähme lahku
ilusti viisakalt korralikult
nuttes salaja raevu ja üksindust
skandaalitsedes laamendades
ja märatsedes kodus
palun võtke mult see valu palun
ja nii ma tundsin armastust ei ole olemas
see on inimeste väljamõeldis
ja ometi on see nii valus (lk 31)

Teised arvavad:
Looming
Sirp
Loterii
Kronotoop

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/03/2013 in andrus kasemaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Andrus Kasemaa “Poeedirahu”

poeedirahu_sAndrus Kasemaa “Poeedirahu”
Ilmamaa, 2008

Tutvustus: Andrus Kasemaa on sündinud 1984. aastal ja õpib Tartu Ülikoolis kirjandust. Käesolev teos on end varem „Vikerkaare “ ja „Loomingu“ lehekülgedel ilmutanud autori esikraamat. Rahutu hingega poeedi rahuhetked viivad lugeja igapäevaelu telgitagustesse, kuhu harva kedagi võõrast lubatakse, eriti kui seal on helli hetki või valu.

xxx

Minu kodu

Kehv maja
kaevu ei ole
kõrvalhoone, ilus ärklituba
laut, viltune saun
tuul puhub seintest läbi
heinaküün, tuules laperdav uks,
mis on alati lahti
pikk hein on kaugel
Ukse all lainetab rohi –
minu armastus
Vaene maa on see
kauge kolkaküla-
minu ilus Eestimaa (lk 12)

xxx

Teised arvavad:
Looming
Loterii

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/03/2013 in andrus kasemaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,