RSS

Tõnu Õnnepalu ”Flandria päevik”

07 aug.

flandriaTõnu Õnnepalu ”Flandria päevik”
Varrak, 2007

Kirjastaja kirjutab: Kirjanik Tõnu Õnnepalu veetis 2007. aasta sügisel kuu aega Brüsseli lähedal Flandrias vanas majas, kus mõned toad olid mõeldud külalistubadeks kirjanikele. Käesolev raamat ongi seal kirjutatud, kuid Õnnepalu ei kirjuta sugugi ainult Flandriast, kuigi ka sellest maast, selle keelest, ajaloost ja kirjanike maja lähimast ümbrusest saab nii mõndagi teada. Õnnepalu mõtiskleb mineviku ja oleviku, maa-ja linnaelu, Eesti ja Euroopa, üksinduse ja suhtlemise, kirjanduse ja elu üle. Ta vaatab looduse muutumist oma lähemas ümbruses ja kirjeldab seda väga haaravalt. Tõnu Õnnepalu on üks neid Eesti kirjanikke, kelle mõtisklusi on tõepoolest huvitav lugeda, tema keel on väga ilus, loomulik ja voolav, ta mõttekäigud on haaravad ja teadmised laialdased. Raamat, mis pakub tõelist lugemismõnu ja ka ajendit järelemõtlemiseks.

Taaskord raamat Õnnepalult, kus midagi nagu ei toimu, aga mõnus lugeda, eriti maal puhkuse ajal linnasaginast väljalülitatuna.

 

Katkeid:

”Miski pole tegelikult parem ja tasakaalustavam kui igapäevane kehaline töö. Inimestelt on see ära võetud, sellepärast nad ongi nii tasakaalust väljas ja rahutud. Aristokraadi elu pole igaühe jaoks. Ja aristokraadidki leidsid endale kehalist tegevust jahi, sõja, vähemalt jalutuskäikude näol.  Minul pole siin ei jahti ega sõda valida, jäävad ainult jalutuskäigud, rattasõidud. Ja niinimetatud vaimne töö. Vaimse töögi saladus seisneb selles, et ta tuleb muuta kehaliseks. Seda tuleb teha kogu kehaga, nii nagu mungad mediteerivad või laulavad või teevad oma teisi harjutusi. Vaimne on kõige kehalisem. Vaimne pole midagi lisaks, midagi muuseas, mingi elu kaunistus või eneseabi, mis kuskil vaimsel kursusel ära õpitakse. See on elu, mida elatakse sünnist saati. See ongi meie vaimne elu. Seda ei saa kõrvalt juurde võtta. Veel üks inetu moodne eksitus! Kogu see vaimsus. See paljuneb viimasel ajal nagu hallitus või mädanik. Kõik on kuidagi vaimsed. Aga kuidagi valesti. Tegelikult kõik ongi vaimsed, aga mitte nii, nagu nad tahaksid olla mõne moodsa spirituaalse retsepti järgi, vaid lihtsalt nii, nagu nad on, samamoodi, nagu neil on selline keha, sellised käed ja jalad, sellised juuksed ja silmad, on neil – meil – ka selline vaimsus, selline intellektuaalne tase, selline mõtlemine. Neid saab arendada, aga mitte ümber muuta. Ümbermuutmine on ainult ebaloomulikkusesse eksimine, selle tulemuseks on veelgi sügavam haigus kui see, millele rohtu otsitakse.” (lk 16)

”Sellist päeva enam ei tule. Põõsas ei ole mulle kordagi enam nii punane paistnud, niimoodi kumanud ja hõõgunud. Sest nüüd ma juba ootan seda. Siis see lihtsalt oli. Tuleb asjadel lasta olla, kui palju kordi seda sulle ütlema peab. Palju ja palju. Ja ikka ei aita. Õnneks kavaldab elu mu ootused siiski vahel üle ja ma märkan midagi. Kui ootad, ei märka midagi.” (lk 82)

”Telefon on olemas olnud juba sada aastat, et ta nüüd on taskus, tähendab ainult seda, et me mitte ainult kodus või tööl ei oota või ei karda tema helinat, ketti pidi veel ühe ootuse otsas, vaid oleme seda lakkamatult ja igal pool. Ja me ei julge teda ka välja lülitada, sest see oleks nagu iseenda elust ja ringlusest välja lülitamine. Kirju sai saata veel enne. Noh, nüüd me saame teha seda ööpäev ringi, samuti oodata vastust, Veel üks pidev sõltuvus. Ja mida meil siis niiväga rohkem üksteisele kirjutada on? Tegelikult aina vähem, sest aina vähem on meil üksteist vaja. See tähendab, aina rohkem, aga selles mõttes, et aina vähem meid üksteise jaoks on. Mugavam on saata meil kui helistada, sest see ei eelda otsest suhtlemisse astumist, aktiivsust, valmisolekut vastulöögi saamiseks ja andmiseks. Mugavam on kohtumisi mitte kokku leppida, sest alati võib mobiil taskus vahepeal heliseda ja mõni meie arvates tähtsam või kasulikum kohtumine ”vahele tulla”. Mitte et see tuleks, aga me ootame seda. Me ootame, et mobiil heliseks ja see oleks Issand Jumal. Või vähemalt Televisioon. Või Rahvuslik Loterii, kes teataks meile, et oleme võitnud sada miljonit, enam pole meil vaja midagi karta ega loota. Mis muidugi poleks nii, isegi kui see juhtuks. (lk 155-156)

”Aga nagu öeldud, ma ei tea ajaloost midagi. Ja järjest vähem tean. Ma arvan, et ma ei loe enam ajalooraamatuid. Aitab ka. Aus oleks jõuda selleni, et enam üldse raamatuid ei loe, oled niisama. Sest raamatute lugemine on lõpuks ajaviide nagu iga teinegi. Kujutad ette, et saad targemaks. Noh, ütleme, et saad ka. Kuni teatud punktini. Siis hakkad lollimaks tagasi minema. See oli vana Koguja, kes ütles, et kes lisab teadmisi, lisab valu. Sama hästi võiks öelda, kes lisab teadmisi, lisab teadmatust. Ja lõpuks teeb see ka sama välja.” (lk 172)

”Ma mõtlen, on elus üks aeg, kui sa loed raamatuid. Aga see võiks viia su aega, kui sa neid enam ei loe. Sest muidu see on ju ilmaaegu. Kui sa pead sinna aina lisama ja lisama, siis see on ju nagu sõelapõhi. Sa loed, mitte selleks, et teadmisi koguda, vaid selleks, et aru saada. Et väline teadmine ja sisemine olek kokku jookseksid, resonatsi läheksid. Siis ei tohiks raamatuid enam vaja olla, siis see peaks juba ise edasi töötama. Või kui sa siis veel loedki, ja miks mitte, siis on see nagu palveveski keerutamine. See ei vii kuhugi, see toob su paremal juhul siiasamasse, kus sa oled.” (lk 174)

”Ma luban, et kui ma hakkan uuest aastast päevikut pidama, siis sinna panen ma kirja ainult selle, mis toimub, mis on sündinud. Ei mingeid arutlusi ega ”mõtteid”. Lõpuks on need mõtted nii mõttetud. Kuhu nad meid ikka viivad. Arusaamisele? Aga arusaamisele millest? Sellest, mis me oleme ise välja mõelnud ja nimetame nüüd eluks või tegelikkuseks?” (lk 330)

Teised arvavad:

Sirp (Jan Kaus)
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
Postimees
Jaanus Adamson
Lugemislaud
Kirjandusblogi

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 07/08/2013 in loetud teosed, tõnu õnnepalu

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: