RSS

Anna Gavalda ”Näpatud tunnid”

03 sept.

npatud-tunnid171221Anna Gavalda ”Näpatud tunnid”
Pegasus, 2010
Pegasuse väike sari

Kirjastaja kirjutab: Simon, Garance ja Lola – kolm täiskasvanud õde-venda – põgenevad sugulase igavast pulmast ja lähevad külla oma noorimale vennale Vincentile, kes on end sisse seadnud suursuguses lossis. Mõneks tunniks unustavad nad lapsed, abikaasad, lahutused, õpingud ja naudivad täiskasvanuina ühte viimast, lapsepõlvest näpatud päeva.
Kerge, südamlik ja naljakas „Näpatud tunnid“ on Anna Gavalda viies raamat.

Kerge lugemine, õhuke raamat. Päris romaanimõõtu vist pole, novell? Samas, mis tähtsust sel on?;) Täitsa meeldis, natuke kahju hakkas, et mul õdesid-vendi pole, kes oleks nii lähedased…

Katkeid

”Ometi olime üsna erinevad. Tema kardab oma varju, mina istun enda oma peal. Tema kirjutab sonette ümber, mina laen muusikat alla. Tema imetleb maalikunstnikke, mina eelistan fotograafe. Tema ei räägi kunagi sellest, mis südant vaevab, mina ütlen välja kõik, mida mõtlen. Talle ei meeldi tülid, mulle meeldib, kui sotid on selged. Talle meeldib ”svipsis olla” , mina eelistan juua. Talle ei meeldi väljas käia, mulle ei meeldi koju tulla. Ta ei oska lõbutseda, mina ei oska magama minna. Talle ei meeldi mängida, mulle ei meeldi kaotada. Tal on suur süda, mina olen jahedam. Ta ei lähe kunagi närvi, mina võin end siniseks vihastada.
Tema ütleb, et maailm kuulub neile, kes tõusevad vara, mina anun, et ta vaiksemalt räägiks. Tema on romantiline, mina olen pragmaatline. Tema abiellus, mina flirdin niisama. Tema ei saa mehega magada, kui ta armunud pole, mina ei saa mehega magada, kui meil kondoomi pole. Tema… tema vajab mind ja mina vajan teda. (lk 46-47) napatud tunnid

”Pangem see väsimuse arvele, kuid äkitselt avastasin end rõngaslilledes sumpamas. Mu kolme kaaslast pani see heldima ja me kõik aimasime, et naudime oma lapsepõlve viimaseid pudemeid.
Nad olid juba peaaegu kolmkümmend aastat mu elu kaunistanud. Mis minust ilma nendeta saab? Ja millal elu meid ükskord lahutab? Sest teisiti ju ei saa. Aeg lahutab alati need, kes üksteist armastavad, ja miski ei kesta igavesti.
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid…
Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me ükskord üksteist kaotame ja kuidas sidemed meie vahel lõdvenevad?
Mitu aastat on veel jäänud, enne kui me vanaks jääme?” (lk 107)

Teised arvavad:Anna-Gavalda-lechappee-belle1breaking awaybreaking-awaynapatud tunnid1

Klassikaraadio
Ekspress
Lugemissoovituse blog
Raamatukogihoidja lugemissoovitus
Raamatuklubi

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 03/09/2013 in anna gavalda, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: