RSS

Oskar Luts “Suvi”

23 okt.

suvi4Oskar Luts “Suvi I ja II: Pildikesi noorpõlvest.”
Ilmamaa, 2001

Tutvustus: O. Lutsu kuulsa Paunvere-sarja teine osa. «Kevadest» tuttavad koolipoisid ja -tüdrukud on vahepeal suureks saanud. Joosep Toots on Venemaal mõisavalitseja ametit õppimas käinud ja püüab Ülesoo põldudel uuemat «põllupidamise-sisteemi» käiku lasta. Ka Jorh Aadniel Kiir on Raja Teele armastuse nimel valmis rätsepaametist loobuma ja põllumeheks hakkama. Humoorikalt kirjeldatakse ka teiste endiste paunverelaste (Lesta, Tõnisson, Lible, Julk-Jüri jt.) tegemisi. Kuigi tegevus toimub 20. sajandi teisel kümnendil, võib leida paralleele tänapäevaga. Näiteks Tootsi laenu taotlemine või Lesta kokkupuuted kirjandus- ja kirjastamisoludega on praeguste oludega üsna sarnased.
Käesolev trükk on võimalikult Lutsu algteksti järgiv. Oluliseks täienduseks on Richard Kaljo illustratsioonid.

Mõni aeg tagasi sai ettevõetud nö vana võla tasumine –  Lutsu Paunvere sarja lugemine. Lood ju kõik tuttavad tänu filmidele, kuid raamatud lugemata. Suvi meeldis mulle väga, rohkem kui Kevade. Kuigi paratamatult tulevad silme ette pildid filmist, oli raamatus siiski ka üsna palju uut, mis filmist välja jäänud.suvi_film

Katked:

“… Aga lubage küsida, härra apteeker, kas see rohi ei olnud Punsli eli?”
“Punsli eli, “ kordab apteeker. “Mis see teie asi on. Peaasi, kui ta aitab. Kui meie kõigile seletama peaksime, mis rohtu me anname, siis jääksime ise ka haigeks, ja mis kõige hullem: need rohud ei aitaks siis midagi; sest pange tähele, noormees, ja pidage meeles: kõige kangema rohu toovad abiotsijad enesega ühes; seda rohtu võite meie riiulitelt asjata otsida, tema nimi on usk rohu võimu sisse. Jaa, nii on asi. Jooge, mis teile antakse, ja ärge küsige, ärge usutage. Uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse. Teie olete noor, teie paremad päevad on alles ees, teie päralt on terve maailm, kui te aga õigest küljest peale mõistate hakata.” (lk 41)

“Vaikiminegi öeldakse olevat kõnelemine; mis peab arvama paljuütlevast pilgust, millele paljuütlev vaikimine appi võetakse.” (lk 63)

“Ajad muutuvad. Inimese süda põle kivi, kuhu sa kuupäeva ja aastanumbrid sisse raiud ja kindel võid olla, et need sinna jäävad. Inimese süda on, nagu näha, hoopis pehmem materjal; sealt kustuvad numbrid rutemini kui kivilt, iseäranis siis, kui vanade kirjade kõrvale uued tekivad.” (lk 96)

letosuvisuvi1suvi3

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 23/10/2013 in loetud teosed, oskar luts

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: