RSS

Monthly Archives: november 2013

Oskar Luts „Sügis“

617Oskar Luts „Sügis I ja II. Tootsi-lugude järg”
Ilmamaa, 2001

Tutvustus: Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis.
Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.
I osa ilmus esitrükis raamatuna 1938. aastal Tartus. «Sügise» II osa publitseeriti esmakordselt tervikuna ajakirjas «Looming» 1987, nr. 1

Kõigepealt peaks mainima, et raamatus „Sügis“ on võrreldes samanimelise filmiga päris palju erinevat. Kui vahepealsetes osades on nt Arnost väga vähe juttu, siis siin saavad lugejad ka tema elukäigust põhjalikuma ülevaate. Üldiselt on muidugi meeldisid mulle nö need keskmised osad – Suvi, Tootsi pulm ja Äripäev – kogu sarjast kõige enam. Sügises on kirjaniku hoog nagu veidi raugenud, kuigi kui nüüd nii mõelda, siis läheb see muidugi raamatu pealkirjaga hästi kokku. Ka tegelaste hoog on raugenud, jõudes oma „elusügisesse“ on mõni raputada saanud sõdadest, mõni abieluraskustest jne.

Katkeid:

„Üldse aga,“ jätkab [Tali] siis, „võiks selle abielu kirjeldust suruda kasvõi ühte lausesse. – On ikkagi kunst piinata teist inimest ja sealjuures teha säärane nägu, otsekui piinataks just teda ennast.“ (lk 202)

„Veider… Ei, isegi lapsik oleks nüüd, selles eas, veel haududa mõtet, et ta kunagi võiks oma elu rajada – kirjandusele, sellele haprale taimele Eestis, millel küll on palju okkaid, aga vähe roose. Jah, sellest ta küll kord unistas, aga need ajad on ammugi möödas. Perekondagi ta pole endale soetanud; ta vaid imestleb Tali, Tootsi, Imeliku ja teiste koolivendade „julgust“, kes olid astunud selle sammu… lihtsalt… otsekui pidanuks see nii olemagi. Tema, Lesta, vaatleb elu nagu kuskilt varjatud aknast, vaatab: mis väljas sünnib, mis teised teevad.“ (lk 184-185)

„Aga ikka on päris õige, nagu öeldakse, et inimese elu on justkui saabas: kui ta sulle juba hakkab jala järgi olema, siis on ta ka otsas.“ (Lible, lk 266)

268790

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28/11/2013 in loetud teosed, oskar luts

 

Sildid: , , ,

A.H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“

porgupohjauusvanaA.H. Tammsaare „Põrgupõhja uus Vanapagan“
Avita, 2012
Sari “Valik väärtkirjandust”
Kättesaadav e-laenutusest ELLU

Tutvustus: Kooli väärtkirjanduse sarjas ilmuvale romaanile on järelsõna kirjutanud Jaanus Vaiksoo («Kaval-Antsust, Vanapaganast ja õndsakssaamisest») ning P. Ratassepp («Nagu usud, nii on»).
Jaanus Vaiksoo kirjutab «Põrgupõhja uue Vanapagana» väär- ja ületõlgendustest, arutleb selle üle, miks jättis autor teose esmatrükist välja «Eelmängu» ja «Epiloogi».
P. Ratassepp näitab milliseid seoseid võib «Põrgupõhja uuel Vanapaganal» olla Vanapagana-lugude, antiikdraama, Uue Testamendi, Goethe «Fausti» ja muinasjuttudega; iseloomustab Jürka, Antsu ja ametnike maailma tegelaste kõne kaudu.

Kunagi keskkooli ajal ja veidi peale seda sai suur osa Tammsaare teostest läbi loetud, oli üks mu lemmikutest. Ammu olen mõelnud, et peaks kõik uuesti ette võtma. Paar asja olen ka uuesti lugenud, aga … Nüüd aga selle raamatu juurde tulles, siis ma polegi väga kindel, et ma seda varem lugenud olen. Teos ise on üldjoontes ju tuttav siit ja sealt, peamiselt tänu filmile muidugi. Minu jaoks on see teos ka üsna erinev sellest mulle tuttavast Tammsaarest, kuigi kui mõtlema hakata siis on ka siin palju sarnaseid teemasid, mis mujalt läbi käinud, aga siiski… oma ülesehituselt erinev, tugevalt allegooriline ja muinasjutulaadne.

Katkeid:

„Aga mis sinna parata, kui meid muidu ei usta. Inimene on juba niisuke, et valeta talle kas või kõige hullem ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida – kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid.“

xxx

„Nõnda lahkus Maia kodust.
„Millal lubas vaatama tulla?“ küsis Jürka Juulalt, kui tütar oli läinud. „Kes talt seda küsis,“ vastas Juula. „Või mis sest küsida. On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimestega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea.“

xxx

„Kuis nii? Maja on ju minu, ainult Antsu nimel, mitte et Antsu nimel ja ka Antsu.“
„Kuidas te siis oma raha nõnda ilma millegita Antsu kätte usaldasite anda?“
„Aga kui Ants on mu sõber.“
„Mis ta kui sõber teie heaks on teinud?“
„Päästis mu politsei käest.“
„Kuidas?“
„Õpetas õieti valetama.“

xxx

Kuuldemäng

raamatust

391566779804fvkJTL52V85jrjest_161109_120raamatud_0812090

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 21/11/2013 in anton hansen tammsaare

 

Sildid: , , , , , ,

Ott Kilusk “Oktoobrikuine tuuker”

R120746Ott Kilusk “Oktoobrikuine tuuker”
Kirjastuskeskus, 2010

Tutvustus: Lüürilised luuletused, nostalgiline luule isakodust….

xxx

tule tule üle kirmetanud jää
murdub all mis meie jalataldu
needki hetked pidama ei jää
kogu ilm on õhtu poole kaldu

eemal mõni mahajäetud talu
majad milles elusid ei ole
ainult meie minek meie valu
kulgemine millel sihti pole  (lk 48)

xxx

Teised arvavad:
Loterii

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/11/2013 in ott kilusk

 

Sildid: , , ,

Eda Ahi “Maskiball”

maskiballEda Ahi “Maskiball”
Värske Rõhk, 2012
Sarjast ”Värske Raamat”

Tutvustus: “Klassikalistes luulevormides ei kirjuta just paljud noored autorid, ammugi siis nõnda nõtkelt ja stiilitundlikult kui Eda Ahi (22) oma debüütluulekogus, mis heidab tema sõnul lugeja ette „mõned näod ja näotused“. Eda luule on mänguline, võtab vabalt poose ja näole maske, on emotsionaalselt mitmekesine ja vaatleb asju erinevatelt positsioonidelt – nagu hea luule ikka.
„Maskiball“ on sarja Värske Raamat 10. teos. Värske Raamat on raamatusari, milles ilmuvad kirjandusajakirja Värske Rõhk autorite teosed.
Eda Ahi osales 2010 ka ETV saatesarjas „Luuletus“, üht stiilinäidet luulekogust saab vaadata-kuulata siit: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110089”

 

xxx

kõnnin tänaval ja elu juhtub vastu
ma teretan, sest olen viisakas.
kuid tema läheb mööda ja veel varba peale astub
eh, ei teagi, mida mõelda, miks ja kas. (lk 17, katkend luuletusest “romanss eluga”)

xxx

läbi ja lõhki

kõik, mis kunagi olnud me vahel
on läbi ja lõhki lõhki
ja läbi.
see läbi ei saagi vist kunagi läbi.
ja lõhki ei lähegi lõplikult lõhki.
ja vahel on seetõttu vägagi häbi.
on läbida-lõhkuda jäänud meil kahel
veel jahedaim, tugevaim –
sõltuvusahel. (lk 28)
xxx

Teised arvavad:

Looming
Sirp (Doris Kareva)
Intervjuu autoriga

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/11/2013 in eda ahi

 

Sildid: , , , ,

Kaur Riismaa “Rebase matmine”

rebase matmineKaur Riismaa “Rebase matmine”
Näo Kirik, 2012

Tutvustus: “Helmut oli endisaja mees. Kui istus, ei pannud kunagi kilekotti käest. Kilekott oli püha.”
Kaur Riismaa teise raamatu tegelased on meile juba tuntud tema esimesest – kogust “Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd”. Nad on nüüd vanemad, neil on lapsed, mõned neist on surnud. Siin kõnelevadki lapsed, järeletulijad, aga vahest piiksatab see ja teine tost eelmiseski ajast.

xxx

KEDA KUULATA

keskpärased luuletajad on ära rikkunud
veinipudel näpus
kotis termosetäis teed
öise hangedes linna peal hulkumise
kui oled armunud

aga mis noist
kirjutavad armastusest
kuna armastust vähe on olnud

mul näe vahepeal nii palju
et ajan sassi
mis armastus
mis nonde luuletajate unelm

kellel alati ööd on tähti täis
punastes käpikutes käed
veretavad suudlused

no mida paganat

kuulake neid
kes kõnelevad sosinal

nende sõnadel on selline kaal
et karjuda ei jaksa (lk 88)

Teised arvavad:
Ekspress
Sirp
Juhu Tuli

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13/11/2013 in kaur riismaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Maarja Kangro ”Dantelik auk”

dantelik aukMaarja Kangro ”Dantelik auk”
Eesti Keele Sihtasutus, 2012

Tutvustus: Maarja Kangrolt on seni ilmunud luulekogud Kurat õrnal lumel (Verb 2006), Tule mu koopasse, mateeria (EKSA 2007, Tallinna Ülikooli kirjandusauhind), Heureka (EKSA 2008, Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia, Tallinna Ülikooli kirjandusauhind) ja Kunstiteadlase jõulupuu (EKSA 2010), samuti novellikogu Ahvid ja solidaarsus (EKSA 2010, Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosapreemia). Novelli 48 tundi eest sai ta Friedebert Tuglase novelliauhinna.

Enamus lood sellest raamatust on varem ilmunud Loomingus ja Vikerkaares ning on mullegi kätte sattunud. Kõige eredamalt neist mäletan lugu ”Homaarid kahele”, mis ka siinsest kogumikust minu lemmikuks jäi.

Katkeid:

”Vaikime, maastik on nagu ime, avar disaineritöö. Pealegi ilmub ka värskema laavaga lõputu kuumaastik, üldse mitte roheline, muuseas.
Ma tahaksin, et mul oleks kaaslane, kes oskaks kogu selle ilu üle kurvameelsust tunda. Sõnu polekski tingimata vaja, piisaks teadmisest, et teine teab, et sa tead, et ta teab, et sa tead. Ja siis võiks mõni triviaalne märkuski olla huvitav.” (lk 4, Dantelik auk)

”Mõtlen, millal ma ise endal üle viskaksin. Mitu tundi ma suudaksin veeta üksi tühjas ruumis, ilma inimeste, raamatute, telefoni, arvuti ja ka lihtsalt paberile kirjutamise võimaluseta, mis aitaks samuti üht fiktiivset Teist luua Alkoholita, muude aineteta. Ilma et üldse midagi ”uut” sisse tuleks. Mitmendal tunnil tuleks hullus? Päevadest pole ilmselt mõtet rääkida. Küllap sina peaksid paremini vastu, sa oskad muuhulgas väga hästi magada, nagu tark viiking.” (lk 6-7, Dantelik auk)

Teised arvavad:

Looming
Postimees
Sirp
Sirp
Bukahoolik
Loterii

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13/11/2013 in loetud teosed, maarja kangro

 

Sildid: , , , ,

Michel Houellebecq “ Kaart ja territoorium”

12025Michel Houellebecq “ Kaart ja territoorium”
Varrak, 2013
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Kas maailma saab kunstis või mõnel muul viisil kokku võtta? Mis on kunsti ülesanne? Kas kunstil on ülesanne? Kas kunstnik peabki seisma maailmast ja elust nii kaugel, et lõpuks jääb tema ainsaks vestluskaaslaseks naksuv veeboiler? Kas isa ja poja vahel saab olla lähedust? Kas mehe ja naise vahel saab olla lähedust? Kas kahe inimese vahel saab üleüldse olla lähedust? Kas inimene teeb tööd raha pärast? Kas kurjategija teeb kurja millegi muu kui raha pärast? Kas tööstusajastu on läbi saamas? Või ongi see juba lõppenud? Kas pärast seda tuleb veel midagi? Mis jääb inimesest alles? Mis jääb inimese tehtust alles? Kas jääb midagi? Kas neile küsimustele saab, kas neile tuleks vastata? Öeldud on, et selles romaanis kõneleb küps ja rahunenud Houellebecq. Vahel isegi, et väsinud Houellebecq. Kuid ikka lisatakse, et ometi on ta niisama selge ja terav nagu alati. Eesti keeles on varem ilmunud Houellebecqi romaanid „Võitlusvälja laienemine“ ja „Elementaarosakesed“.

Nagu ka eelnevalt loetud O.Lutsu Paunvere lugudesse oli autor ennast tegelasena sisse pannud, nii on ka Houellebecq käesolevasse teosesse ennast sisse kirjutanud, ja kuidas veel! Kui aga Luts esines üsna kõrvalise tegelasena oma raamatutes, siis Houellebecq oma teoses kandvamas rollis. Lisaks esineb raamatus tegelasena veel teinegi tuntud kirjanik – Frédéric Beigbeder. Raamat meeldis.

 

Katkeid:

“Inimene võib väga hästi aastate kaupa üksinduses tööd teha, ja õieti ainult nii üldse tööd teha saabki; aga alati jõuab kätte hetk, kui tekib vajadus oma tööd maailmale näidata, ja mitte niivõrd selleks, et maailmalt mingit  hinnangut saada, kuivõrd selleks, et iseendale kinnitada: see töö on olemas ja ka sa ise oled olemas. Sotsiaalse liigi puhul on individuaalsus pelgalt üürike fiktsioon.” (lk 121)

“Romaani on võimatu kirjutada, oli Houellenbecq talle eelmisel õhtul öelnud, täpselt samadel põhjustel, miks ka elada on lihtsalt võimatu: kuhjuvate raskuste tõttu. Ja kõiksugu vabaduseteooriad, Gide’ist Sartre’ini, pole midagi muud kui amoraalne jauramine, mille on välja mõelnud vastutustundetud vallalised. Nagu mina, oli ta kolmanda tšiili veini kallale asudes lisanud.” (lk 173)

Teised arvavad:110605la-carte-et-le-territoire9782806210913_p0_v1_s260x420la-carte-et-le-territoire-michel-houellebecq-1the-map-and-the-territory3

Jaan Martinson
Looming
Intervjuu tõlkijaga
Sirp
Maalehe raamatublogi
Sehkendamine
Südamelähedaselt
Palamuse raamatukogu
Lääne-Viru keskraamatukogula-carte-et-le-territoire-michel-houellecbecqmap-territory-houellebecq4the-map-and-the-territoryThe-Map-and-the-Territory2
Katkend raamatust

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 08/11/2013 in loetud teosed, michel houellebecq

 

Sildid: , , , ,