RSS

Monthly Archives: detsember 2013

Katrin Väli „ktrn“

9789949920266.jpgKatrin Väli „ktrn“
Kirjastus KITE, 2013

Tutvustus: Katrin Väli 10. luulekogu näitab veenvalt, et kogemused maksavad. Elutarkus ja meisterlik sõna valdamine annavad kokku nauditava luulekogu, mis on ühtaegu sügav ja kaunis.

Pean tunnistama oma võhiklikkust – raamatut kätte võttes ei olnud ma üldse tuttav autori varasema loominguga. Nimigi tundmatu. Pigem arvasingi, et tegemist mõne suhteliselt noore naisterahvaga ja tema debüüdiga. Seda eelarvamust vist kinnistas mu jaoks ka raamatu pealkiri „ktrn“, mis seostub mulle pigem noorte seas levinud netikeelega. Kuid vaatamata sellele, et tegemist autori juba 10. luulekoguga, siis mulle see suurt elamust ei pakkunud.

xxx

Rannal (2002)

lõdvestunud päikesest
lõdvestunud kumalaste suminast
väikestel lihtsatel lilledel lebab
alasti keha
rohul mis on niiske maa niiskusest
jahe maa jahedusest
ja terav kõrs käsivart torkinud
silmad suletud punased ja kollased rõngad
liigutavad laisalt silmis
meri on tulnud tasa kohisema
iil merelt päike putukas käib kehal
milliseid mõtteid magab silmade taga
niiskete juuste all aju jaheduses
pilvetupsugi pole astund päikse ette
ühtlane kuum voog hoiab keha
kõikvõimsa täieliku rahuloleva
aeg ainult aegamisi muutub (lk 47)

Teised kirjutavad:
Sirp

Looming

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 16/12/2013 in katrin väli

 

Sildid: , , ,

Elo Viiding „Teised“

teisedElo Viiding „Teised“
Tuum, 2012

Tutvustus: Elo Viiding kuulub kaasaegse eesti luule tippude hulka, kes on avaldanud ka sõnavahedat ja iroonilist proosat. 2008. aastal ilmunud novellikogu „Püha Maama“ pälvis kriitikutelt häid hinnanguid ja oli lugejate hulgas populaarne. Elo Viidingu uus proosaraamat „Teised“ sisaldab kuus novelli ja ka siin raamatus on Elo Viidingu iga sõna täpne ja kirjutatud lood on väikesed täiuslikud tervikud. Samas, võrreldes „Püha Maamaga“ ei ole sarkasm nii lõikav, lood on realistlikumad, mõtlikumad, leebemad ja tegelasi mõistvad. „Teised“ räägib inimestest, kes elus on mingil põhjusel teised, mitte esimesed. „Teisteks“ ongi neid muutnud võimetus konkureerida „esimestega“ ja äärmuslik kohanematusetunne. Aga samas, kui poleks „teisi“, poleks ka „esimesed“ esimesed.

Järjekordne novellikogu. Olen nüüd üsna järjest päris mitu neid lugenud ja kõik eesti naiskirjanike omad. Kangrot ja Viidingut ühendab veel seegi, et tuntud ka kui luuletajad. Neid kolme raamatut (Maarja Kangro „Dantelik auk“, Tiina Laanemi „Õnnelik jää“ ja Elo Viidingu „Teised“) on nii mõnedki koos käsitlenud, nt Maalehes Jürgen Rooste ja Kätlin Kaldmaa Sirbis. Raske öeldagi, milline neist nüüd kõige enam meeldis, igal olid omad head hetked ja need mis nii väga ei istunud.

katked:

„Mäletan, kuidas ema rääkis, et mu õe isa oli täpselt samasugune – tema nauding pidi alati olema esmatähtis, teistel tema kõrval tuli oma naudingud alati koomale tõmmata. Ja ega teda ei huvitanudki nauding, vaid teadmine piiramatutest naudinguvõimalustest – ta isegi ei nautinud oma naudingut, sest pidi olema alati valvel, et tema võimalused naudinguks oleksid suuremad kui teiste omad.
Oma naudinguid saigi ta tõenäoliselt vaid tänu teiste suuremeelsusele nii aplalt kollektsioneerida. Kuid mitte kunagi tunda – naudingut ei saa kunagi tunda seda lõpuni kulutamata, kogemata seda naudinguhetkel ühe ja ainsana.“ (lk 21, Teised)

„Tahan, et meie kahekõne õnnestuks; et me kumbki ei peaks tundma, nagu seda poleks olnud – mis tähendaks, et see oli tähtsusetu.“ (lk 121, Kestmine)

Teised arvavad:

Sirp

Zaum

Looming

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 16/12/2013 in elo viiding, loetud teosed

 

Sildid: , , , , ,

Tiina Laanem „Õnnelik jää“

laanem _kaas2.inddTiina Laanem „Õnnelik jää“
Novellid ja lühijutud
Pegasus, 2012

Tutvustus: Üheteistkümnest jutust koosnev kogu põimib endasse lugusid inimestest, keda liigitatakse üldjuhul ebamäärase mõiste „keskklass“ alla, olgu selleks siis kesisel järjel ajalooõpetaja, edukas restoranikokk või tasuta asju ihalev reklaamidirektor. Millest nende elu koosneb? Tapvast ajapuudusest, reisimisest teistesse ilma otsadesse, asjade tagaajamisest, ületöötamisest ja kõige muu tahaplaanile lükkamisest, õhust ja vahust. Seepärast  võibki juhtuda, et ühel hetkel saavad neist kahel jalal kõndivad inkubaatorid, õnneliku jää meistrid, valutava sabaga koerad või elupäästjad, kes suudavad ühe ööga säästa sadakond hinge.

Mitmed lood on varem ilmunud ajakirjas Looming ning olid mulle juba tuttavad. Täitsa tore lugemine, reaalse elu lood segatud ebareaalsusega, aeg-ajalt pöörab lugu üsna fantastika valdkonda.

Katke teosest:

„Ühel hommikul kohvi juures märkas Toomas klantsajakirja lapates hiljuti toimunud peo pilte, kus temagi mitmeid kordi välkuvasse kaamerasse naeratas. Aga teda polnud ühelgi pildil. Mõni nädal hiljem juhtus samasugune lugu. Või veelgi pentsikum: ühes kaadris paistis külaliste seas veinipokaal, mis seisis justkui õhus. Toomas aimas, et klaas oli tegelikult olnud tema käes. Kogu see asi ei andnud talle rahu. Mis temaga ometi toimub? /—/Meest ei ole ainsalgi pildil. Fotodelt ei leia isegi mitte tema selga või kukalt. Sel hetkel sai Toomasele selgeks, et teistel oligi õigus. Tal polnud enam vähimatki lootust siinkandis pildile ilmuda. Ta oli justkui haihtunud. Isegi hääleke tema peas ei vaielnud sellele vastu.“ (lk 70-71, Õnnelik jää)

Veel katkendeid raamatust:

Katkend raamatust, lugu „Tigedad tähed“
Mõni mõis. Õnnelik jää

Teised arvavad:

Sirp
Klassikaraadio. Uus raamat
Bukahoolik
Liivametsa lugemised

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 16/12/2013 in tiina laanem

 

Sildid: , , , , ,