RSS

Monthly Archives: aprill 2014

Krista Ojasaar „Hommikused unenäod“

009Krista Ojasaar „Hommikused unenäod“

Ilmamaa, 2006

Tutvustus: «Hommikused unenäod» kõneleb unenägudest, olemisest une ja ärkveloleku piiril, seisundis, kus kõik tundub võimalik olevat, kuid ometi suubuvad võimalused unenäomaailma. Kohati on üksindust ja vaikust, kohati pöörast tegutsemist, sekka pilte teistsugustest võimalikest maailmadest, maopüüdjast, kuust, lumest ja ootamisest.
Luuletused on kirjutatud aastatel 1990-2001. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

xxx

Seisan trepil
loendan tähti
Meri uhab jalgu
Seisan trepil
keset avamerd
Loetlen kajakaid
ja taevatähti (lk 13)

xxx

Armastus lendas tiivuli taevasse
kuu kui sidrunilõik kumas laotuses
Süda mul vajus ja vajus ära
ei osanud midagi erilist näha
su kaotuses (lk59)

xxx

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24/04/2014 in krista ojasaar, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Liisi Ojamaa „Ajalaulud“

10139Liisi Ojamaa „Ajalaulud“

Varrak, 2011

Kirjastaja kirjutab: “Ajalaulud” on Liisi Ojamaa uus ja oodatud luulekogu. Liisi luule on endiselt lummavalt kujundlik ja meloodiline, kuid üsna tumedatooniline. Luuletustega on kaasas ka lühike proosapala.

xxx

Sõnatu soojus:
tõlkimatud tunded tumedas tuules.
Katkendlik naer,
peaaegu puudutus, pilk, mõte

& möödumine.

& öö. (lk 19)

xxx

Teised arvavad:
Sirp

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24/04/2014 in liisi ojamaa, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Peep Ilmet „Aega on mu meelest“

aega on mu meelestPeep Ilmet „Aega on mu meelest“

Varrak, 2013

Kirjastaja kirjutab: Peep Ilmeti 14. luuleraamatu pealkiri „Aega on mu meelest” kirjeldab üsna kokkuvõtvalt selle teose sisu. Luulekogu peategelaseks on Aeg ja kõrvaltegelasteks nii autor ise kui ka kõik meie. Kuidas Peep Ilmet ja meiegi selle peategelasega läbi saame, selgub seda luuleraamatut lugedes. Ajast on Peep Ilmet kirjutanud varemgi rea luuletusi, kuid nüüd on sellele pühendatud terve uus luulekogu. Raamatust võib leida nii ajavoolu jälgivaid luuletusi, ajavooluga kaasa kanduvaid kui ka vaid näpu korraks ajavoolu kastmisi. „Kulgetav kulg on püsitu kulg” on tõdenud taoismi rajaja Lao-zi. Kõige teadaoleva põhjal tuleb sellega leppida.

xxx

Olevik on vaid helendav triip

mida mineviku pime tõusulaine

tõukab tuleviku tumedale kaldale. (lk 52)

xxx

Olevik on vaid hõõgniit

mis hämara mineviku

ja tumeda tuleviku vahel

valgustab oma lähiymbrust. (lk 53)

xxx

Olevik on meid vangistanud ajakapsel

mis kusagilt tulles kuhugi suundub

elusana me sellest ei pääse

ei saa me ajast ette rutata

ei saa me ajast maha jääda. (lk 56)

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24/04/2014 in peep ilmet

 

Sildid: , , ,

Amos Oz „Minu Michael“

minu michaelAmos Oz „Minu Michael“
Tänapäev, 2013
Punane raamat

Kirjastaja kirjutab: 1950ndate aastate Jeruusalemmas toimuv romaan jutustab ühe noore naise, Hannah Goneni armastuse ja abielu loo, taustaks tema aja Jeruusalemm, selle atmosfäär ja tänavad. Hannah on mõnevõrra irdunud intensiivse tundeeluga filoloogiaüliõpilane, kes abiellub korraliku, isegi pedantse ning täiesti silmapaistmatu geoloogiateadlase Michaeliga. Aastate möödudes haarab Hannah’ tormiline fantaasialend üha suurema osa ta elust, ta võõrdub pikkamisi nii ümbritsevast maailmast kui oma abikaasast ja koost hakkab pudenema ka nende abielu.
Amos Oz on 1939. aastal sündinud Iisraeli kirjanik ja aktiivne publitsist. Tema teosed on ilmunud 41 keeles, ta on palju kordi olnud Nobeli kirjanduspreemia kandidaatide hulgas ning saanud oma töö eest hulga erinevaid preemiaid. Eesti keeles on Amos Oz’ilt varem ilmunud “Kurja Nõu Mägi” (1993), “Ära ütle, et öö” (1997) ja “Sumchi” (2000).

Hea lugemine, aga mingit sügavamat muljet ka ei jätnud.

Katked

„Kass ei sõbrune iial sellega, kes ei tunne tema vastu armastust. Kassid ei eksi inimestes kunagi.“ (lk 7)

„Mu kadunud isal oli kombeks öelda: tugevad inimesed suudavad teha peaaegu kõike, mida nad tahavad. Kuid isegi kõige tugevamad ei suuda otsustada, mida nad tahavad. Mina ei ole kuigi tugev.“ (lk 9)

„Üks põhjusi, miks ma meelsasti magan, on mu vastumeelsus otsuseid langetada. Unenäos juhtub mõnikord ebameeldivaid asju, aga alati on tegev mingi jõud, mis sinu asemel otsustab, ning sina oled vaba, et loksuda sinna, kuhu unenäod sind kannavad, nõnda kui lauldakse laevast, mille meeskond on uinunud.“ (lk 21-22)

„Mu kadunud isal oli kombeks ütelda: tavalisel inimesel pole võimalik täiuslikult valetada. Iga pettus tuleb alati ilmsiks. See on otsekui liiga lühike tekk: kui sa teki jalgade peale tõmbad, jääb pea välja, ja kui sa pea tekiga katad, ei jätku tekki jalgadele. Inimesed mõtlevad välja leidlikke valesid, selleks et midagi varjata, kuid ei anna endale aru, et nende väljamõeldis toob nähtavale ebameeldiva tõe. Teiselt poolt aga rikub puhas tõde kõik ära ega vii kuhugi. Mis siis tavalistel inimestel üle jääb? Meil jääb üle ainult suurisilmi vahtida ja vait olla. Suurisilmi vahtida ja vait olla – just seda peamegi tegema.“ (lk 41)

„Aeg ja mälu on banaalsete sõnade poolest helded. Nad on neile eriti heasoovlikud. Nad ümbritsevad selliseid sõnu heldimuse maheda valgusega. Ma klammerdusin mälu ja sõnade külge, nagu kõrgel käsipuust kinni hoitakse.“ (lk 79)

Nopped raamatutest 6120950156031604.01.LZZZZZZZ9788807816710_quarta.jpg.448x698_q100_upscaleMy-Michael-Vintage-Classics

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24/04/2014 in amos oz, loetud teosed

 

Sildid: , , , , ,

Marina Moskvina „Kuuromaan“

kuuromaanMarina Moskvina „Kuuromaan“
Tänapäev, 2014
Punane raamat

Kirjastaja kirjutab: Ootamatult on Venemaale saabunud kapitalism. Kuidas peab uutes oludes hakkama saama naine, kelle mees on eluvõõras kunstnik ja kes ise on eluvõõras kirjanik. Kuidas teenida oma loominguga niigi palju, et osta ainsale pojale korter? Kuidas kohaneda muutuva maailma ja muutuva maitsega?
Marina Moskvina (snd 1954) alustas raadioajakirjanikuna ja lastekirjanikuna. „Tõsisemates“ žanrites, sh reisi- ja romaanikirjanikuna jätkates tõi ta neisse kaasa oma päikeselise fantaasia ja huumori. Mitmed neist raamatutest on illustreerinud tema mees, tuntud karikaturist Leonid Tiškov.

Kohati täitsa mõnusa stiiliga raamat, kuid samas jäi kohati ka veidi kaugeks mu jaoks. Kindlasti plusspunktid aga illustratsioonide eest, mis tänapäeva täiskasvanutele mõeldud ilukirjanduses üsna haruldane.

Katked

„Ma teen kõike tõsiselt,“ vastas Keša, „aga põgusalt. See, kuidas ma püüan, ei paista välja. Liblikas lendab ju ka tõsiselt. Ja rohutirts siristab tõsiselt. Kui teda lähemalt uurida, siis on näha, kuidas ta jalgu painutab – põlved tahapoole, kuidas ta higistab ja hüppab. See tundub teile teie kasvu ja vanuse juures, et mitte miski ei ole tõsine.“ (lk 93)

„Üldse huvitab mind väga elu, sellepärast töötan ma kirjanikuna vähe. Loominguline energia ajab üle ääre, pulbitseb ja voolab ühest kohast teise – inimestesse, saatusepööretesse, armastusse, nii palju on kõike üle elatud, kõigest läbi käidud, nii palju on olnud kaotusi, mis on mind seestpoolt kokku litsutud nagu puupüsti täis vagunis. Looming aga nõuab sügavat hingamist ja avarust.“ (lk 98)

„Aga saatus – saatusel on omad äraarvamatud ning palvetest ja kontrollist sõltumatud plaanid. Ja meie lepime kergesti sellega, et meile pole määratud, … /—/ Nii jääb tegelikkus meile täielikuks saladuseks selles illusoorses ja üürikeses eluunenäos, tabamatus vahemikus, mis jääb sünni ja surma vahele.“ (lk 116)

9cd5d00037c32b90214b5940ecff9e02Marina_Moskvina__Roman_s_Lunoj

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24/04/2014 in loetud teosed, marina moskvina

 

Sildid: , , , ,