RSS

Milan Kundera „Elu on mujal“

02 juuni

showMilan Kundera „Elu on mujal“
Tänapäev, 2009
Punane raamat

Kirjastaja kirjutab: Romaanis “Elu on mujal” pilab Milan Kundera romantilist luuletajanatuuri, kirjeldades poeedihingega noormehe Jaromili lapsepõlve ja noorust, tema püüdlusi vabaneda ema mõjuvõimu alt, leida kohta täiskasvanute maailmas ja pälvida luuletajana üldsuse tunnustust. Ent kommunistliku revolutsiooni tingimusis pääseb lüürilises noormehes maksvusele egoistlik koletis, kelle teod otsustavad nii mõnegi inimsaatuse.

Lemmik Kundera teoste hulgas see pole, aga ikkagi hea lugemine.

Katkeid:

Ema, elu on nagu umbrohi.
Raske öelda, mida ta sellega mõtles; kindel on see, et ta ei pidanud silmas ohtrat tähtsusetust ega tähtsusetut ohtrust, mis iseloomustab neid soovimatuid taimi, vaid tahtis ilmselt lihtsalt väljendada mingit üsna hägust mõtet, et elu on kurb ja tühine.“ (lk 22)

„Xavier ei elanud ühte elu, mis ulatuks sünnist surmani nagu pikk igav niit; ta ei elanud, vaid magas oma elu; selles une-elus hüppas ta ühest unenäost teise; ta nägi und, jäi und nähes magama ja nägi järgmist und, nii et tema uni oli nagu karp, millesse mahtus teine karp ja sellesse omakorda veel üks karp ja viimasesse jälle järgmine karp ja nii edasi.“ (lk 91)

„Vana õpetatud mees silmitses lärmavaid noori ja mõistis äkitselt, et ta on saalis ainus, kellel on eesõigus olla vaba, sest ta on vana; alles siis, kui inimene on vana, võib ta ignoreerida karja arvamust, publiku ja tuleviku arvamust. Ta on oma peatse surmaga üksi ja surmal pole silmi ega kõrvu, surmale pole tarvis meeldida; ta võib teha ja öelda, mis talle meeldib.“ (lk 208)

„Luule on territoorium, kus iga väide saab tõeks. Luuletaja ütles eile: elu on tühine nagu nutt, täna ütleb ta: elu on lõbus nagu naer, ja mõlemal korral on tal õigus. Ta ütleb täna: kõik lõpeb ja kaob vaikusesse, homme ütleb ta: miski ei lõpe ja kõik kaikub igavesti, ja mõlemad väited on tõesed. Luuletaja ei pea midagi tõestama; ainus tõestus on tema tunnete intensiivsus.

Lüürilise luule geenius on ühtlasi kogenematuse geenius. Luuletaja teab maailmast vähe, kuid sõnad, mis temas tärkavad, moodustavad kauneid ühendeid, mis on lõplikud nagu kristallid; luuletaja ei ole küps inimene ja ometi on tema värssides prohvetlikku küpsust, mille ees ta isegi kohkub.“ (lk 254)

„Luuletustega maalib luuletaja oma autoportree; aga kuna ükski portree pole tõepärane, siis võib ka öelda, et luuletustega saab ta oma nägu kohendada.
Kohendada? Jah, muuta oma portree väljendusrikkamaks, sest tema näojoonte ebatäpsus häirib teda; ta peab end liiga ebamääraseks, tähtsusetuks, suvaliseks; ta otsib iseenda vormi; ta tahab, et tema luuletuste fotograafiline ilmuti muudaks tema piirjooned selgemaks.
Ja ta teeb oma portreed dramaatilisemaks, sest tema elu on sündmustevaene. Tema tunnete ja unistuste maailm, mis luuletustes kuju võtab, tundub tihti pulbitsev ja asendab tegusid ja seiklusi, mida tal reaalses elus ei ole.
Kuid selleks, et portree endale ülle tõmmata ja selle maski varjus maailma astuda, peab see portree olema nähtav ja luuletused avaldatud.“ (lk 255)

teised arvavad: 31J21bxzYtL._AA300_220px-LifeIsElsewhere4301c27a02a0845907859110.L4455993813-M28583795indexKundera-La-vie-est-ailleurs

EPL
MMX

 

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 02/06/2014 in milan kundera

 

Sildid: , , , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: