RSS

Monthly Archives: august 2014

Emil Tode „Mõõt“

mootEmil Tode „Mõõt“
Abraxas, Kirjastus Tuum, 1996

xxx

Uskuda poleks vaja, ega loota , ega armastada.

Aitaks, kui näha, mõelda ja unustada.

 

Kui ma ei näe seda kannu, kuhu ma valan vett,

siis ma valan tast mööda või kann hakkab üle ajama

või tal on pragu sees ja ta lööb lõhki ja vesi voolab ikkagi maha

ja mul tuleb uuesti kaevule minna.

 

Aga päevavalges on pime ja kunagi ma ei näe

Kannu, mida ma täidan, elu, mida ma elan,

ja kas see olengi mina, kes kallab

ja kelle käes on veekruus.“ (lk 16)

xxx

EPL

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28/08/2014 in tõnu õnnepalu

 

Sildid: , , , ,

Kristina Viin „Nõtkel elevandisammul“

9789949947812.jpgKristina Viin „Nõtkel elevandisammul“

Värske Rõhk, 2014

Tutvustus: Kristina Viin on tuntud julgelt šokeeriva kunstniku ja omapärase illustraatorina. Tema debüütkogu tekstid on kantud Lõuna-Eesti maastikest, need on ekspressiivsed ja nägemuslikud ning tegelevad muuhulgas ka naiseks ja emaks olemise painete ja rõõmudega. Raamatus on autori illustratsioonid.

xxx

Kallis, kui sa vähegi saad

ära enam kunagi armu

ära jookse tallinna bussile

öösel kell kolm

ära joo ennast silmini täis

selleks, et öelda tere

ära saada sellele

vanale kõrbehundile

tobedaid kirju, tal on

niigi tegemist

ära poe sellele heale

patsidega poisile

kaissu kui on kurb ja külm

ära enam kunagi lase selle

kirjaniku uksekella ihuüksi

pimedas ja tuisus

ära vaiki koos selle teisega

kaks tundi vastu hommikut

tilkuva räästa all

ära mitte mõtlegi

meeleliigutusest nutma hakata

kui taevast langeb

esimest lund

selles pole kunagi midagi uut

romantika on ogar

varjumäng koopaseinal

ära ole rumal

ära tee mitte midagi

püsi paigal, armasta end ise

elu on niigi raske (lk 64)

 xxx

Sirp

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28/08/2014 in kristina viin

 

Sildid: , , ,

Jan Kaus „Tallinna kaart“

tallinnakaartJan Kaus „Tallinna kaart“
Loomingu raamatukogu 20/ 2014
SA Kultuurileht

Tutvustus: Kirjaniku teine miniatuurikogu. Tekstide taustaks on paarikümne aasta jagu elamist kodulinna erinevates nurkades ja kõndimist tema nurgatagustes.
„Tallinna kaart“ on lugu ühest linnast ja seal elavatest inimestest.
Kohtumistest ja lahkuminekutest, millest vormuvad mälestused ja kujutluspildid.

xxx

Aedvilja tänava ja Narva maantee nurk

Mõned inimesed armastavad kohtuda nurgpealses kohvikus. Eks seegi kuulub linnas elamise juurde. Asula, kust puuduvad nurgapealsed kohvikud, ei ole kindlasti linn. Peaaegu terve aasta jooksul olid neil töökohtumised samas kohas, sama laua taga. Enamasti kellaaegadel, kui kohvik oli tühjavõitu. Aga temaga oli see asi, et ta jõudis kohale alati pisut varem. Ta jõudis igale poole varem kohale. Õigeks ajaks jõudis ta siis, kui ta tahtis või proovis vägisi hilineda. Mingil hetkel märkas ta, et talle meeldivad need minutid enne teiste inimeste tulekut. Ta jõi rõhutatud aeglusega teed või kohvi. Jälgis mööda ruttavaid inimesi. Nad olid kõik kuhugi teel, enamasti ei märganud nad, et ta neid jälgib. Paljud neist jätsid enesekindlama mulje kui nad võib-olla tegelikult olid. Huvitav, kas keegi on mind samamoodi mõnest kohvikuaknast jälginud, mõtles ta. Mõttes ette kujutanud, milline ma olen, kuhu ma lähen, mis mind ootab. Hetkeks soovinud, et ma talle pikemaks meelde jääksin, aga siis juba mõne minuti pärast mu unustanud, sest nähakse inimest, keda oodati.“ (lk 27)

xxx

Loterii
trakyllmaprokrastineerinj2lle

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/08/2014 in jan kaus

 

Sildid: , , , ,

Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus 3“

tode ja ooigusAnton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus 3“

Avita 2009, as Bit

Tutvustus: «Tõe ja õiguse» III köite kirjutas Tammsaare 1931.a. suvekuudel Elvas. Majanduskriisi kõrgajal kirjutatud romaan kannatas olude ja ahistavate välistingimuste tõttu kõige rohkem, mis peegeldub ka teose kvaliteedis. Ka kiirustav loomine on jätnud oma jälje III osa suhteliselt nõrgemale kvaliteedile.
III köite ajaloolise ainestiku on Tammsaare talletanud 1905.a. teisest poolest, revolutsiooni kõrgpäevadest, millal ta töötas «Teataja» toimetuses. Romaan algab juulikuu üldstreigiga, kesksele kohale tõusevad selles oktoobrikuu sündmused – Tallinna veresaun 16. oktoobril, tsaari manifesti teadasaamine paar päeva varem, revolutsioonivõitluse süvenemine ja eri suundade väljakujunemine revolutsionääride seas. Revolutsioonisündmuste kujutamine kulmineerub sõjaseaduse kehtestamisega ja võitlussalkade maaleminekuga, mõisate põletamise ja karistussalkade aktsioonidega. Selles dramaatilises ajaloolises panoraamis on jälgitud peategelase Indrek Paasi saatust ja kujunemislugu. H. Puhvel

 

Katkeid:

„Leidus inimesi, kes oskasid hulgale selgeks teha, et vabadusega on sama lugu nagu maja ja maatükiga, leivapätsi ja palgaga: mida suurem, seda parem. Muidugi, maatükk võib olla nii suur, et sa ise ei jõua teda harida, aga ta võib ju seista söödis, kui ei taha teisi appi võtta. Suurt leivapätsi ei jõua küll korraga ära süüa, aga osa võib ju jääda teiseks korraks. Ka vabadus võib suurem olla, kui sa praegusel silmapilgul hädasti vajad, aga küllap ta tulevikus tarvis läheb. See oli lihtne ja arusaadav loogika ja sellepärast pääses võidule see, kes pakkus kõige suuremat vabadust. Kogu väsitav sõnasõda ei seisnudki lõpuks muus kui üksteisest ülepakkumises. Hääled karjuti kähisema, keeled räägiti rakku, lõuapärad krampi ja ometi aitas see vähe, kui ei pakutud teistest üle. Inimesed olid nii hirmus näljased vabaduse järele, et nad isegi ei teadnud, kui suur see peab olema, mida nad ihkavad. Iga pakutud vabaduse juures näisid nad küsivat ahnete silmadega: kas suuremat ei saa, kas suuremat ei ole? Ja kui keegi teadis suurema, siis see oli see paras ja ainuõige.“ (lk 92-93)

„Kõik aimasid, et sõnu ei kulutata tõe ja õiguse pärast, vaid selleks, et neist oleks kasu. Tõde ja õigus isegi pole muud kui see, mis kasulik.“ (lk 121)

„Oli paratamatu, et üksik inimene ei muutnud ümbrust, vaid ümbrus pidi muutma üksiku inimese, kui see ei tahtnud hukkuda, paremal korral jääda üksinda.“ (lk 176)

688kogutud 8

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/08/2014 in anton hansen tammsaare

 

Sildid: , , ,

Mati Unt „Kogutud teosed 4“

103Mati Unt „Kogutud teosed 4“
Sügisball. Kuuvarjutus. Räägivad.
Hermes, 2009

Katked, Sügisball:

„Ta elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas keset teisi samasuguseid maju, ühes majas koos mitmesaja teise inimesega. Ta ei tundnud neid inimesi, kui välja arvata mõned väliselt huvitavamad, isikupärasemad inimesed, kes talle meelde jäid kas maja ees tänaval, õues või liftis. (Ühe abielupaariga oli ta kord kaheks tunniks lifti kinni jäänud, tundnud nii ühist õhupuudust kui ka ühist kusehäda, mis on veel piinlikum.) Kõik need nägupidi-tuttavad tundsid tedagi, aga nad ei andnud seda kuidagi väliselt mõista ja Eero vastas neile samaga. Oli küll üks eriti sümpaatne vanamees, keda Eero oli algul püüdnud visalt teretada, ei tea miks, aga vanamees oli umbusklik, ei vastanud, ja Eero loobus peagi – milleks kena vanameest teretamisega hirmutada? Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.“ (lk 13-14)

sugisballsygisballraamat

„Mustamäe oli kadunud. Kogu maailm oli vahepeal kadunud. Neile avanes hall ei miski. Alles natukese aja pärast said nad aru, et linnale oli tulemaalase laulu ajal laskunud erakordselt tihe udu. Polnud näha ühtki tuld, ühtki maja, ühtki kontuuri, ühtki detaili. Vaatepilt oli ühtlane, see polnudki pilt, vaid raamitud tühjus.“ (lk 65-66)

Sirp

EPL

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/08/2014 in mati unt

 

Sildid: , , ,

Maarja Kangro „Must tomat“

must-tomatMaarja Kangro „Must tomat“

Eesti Keele Sihtasutus 2013

xxx

Loovkirjutuse ülesanne

 

et luuletaja kritiseerib paremliberaalset valitsust

ja kogub sellega feissis laike,

ei tähenda veel, et ta toetaks

oma järjekordset last,

keda ema üksi kasvatab

 

et veekalkvel silmadega reisikirjanik

annab üheksakümnendail raha

ida-euroopa vanadele naiskerjustele,

ei tähenda veel, et ta aitaks

oma noort sõbrannat, kel on vaja

järgmise päeva tablette; günekoloogist sõbral

on kodus pingeid, parem ei helista

 

et vana õpetaja on põdur, ei oska r-häälikut öelda

ja küpsetas labalblikoogi,

ei tähenda veel, et ta poleks klassi ees

valetanud neljateistaastasele,

et tollel on tingud

 

et isa tiib lastele saksamaa lv-st elektronkellad

ja tšehhoslovakkiast takjaga tossud,

ei tähenda veel, et ta ei läheks

neile raevuhoos kallale; ta töö ei edene,

sest need väiksed kuradi ahvid

mängivad lauavirna otsas musketäre

 

et keegi tapeti jõhkralt,

ei tähenda veel, et tal oleks olnud kullast süda,

ja et keegi on väga kannatanud,

ei tähenda veel, et ta oleks andekas

juba rožewicz ütles, et kehv luuletaja

kes suri ära

on kehv surnud luuletaja

niisiis tuleks

enne ohvriksjäämist

hästi kaaluda, kas annet on

anne on võitjakõne

kui teda pole, ei tasuks ohver olla,

sest siis pole see ajutine

ja nüüd

PALUN JÄTKAKE (30 MIN):

……………….

……………….

(lk 12-13)

xxx

Sirp

Postimees

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/08/2014 in maarja kangro

 

Sildid: , , ,

Elo Viiding „Nõelad“

nõeladElo Viiding „Nõelad“
Tuum 2013

Tutvustus: Elo Viidingu uus luulekogu „Nõelad“ on tema kolmeteistkümnes raamat ja tõestab, et Elo Viiding on tõusnud eesti luule tippude hulka, kelleta 21. sajandi alguse eesti kirjandust on võimatu ette kujutada. Elo Viidingu luule on alati olnud täpne ja irooniline, sotsiaalselt aktiivse luuletaja looming. Nii on ka „Nõelad“ äärmiselt eloviidinglik luulekogu – terav ja sotsiaalne, meie tänapäeva elu halastamatult pildistav.

xxx

Väikeste suurmeeste

väikekodanlikud naised

räägivad mida nad ostsid

vastavatud kaubamajast

no mida nad ostsid siis:

nad ostsid

nad ostsid

nad ostsid

nad ostsid

 

nad ostsid

midagi imearmsat

selles võib kindel olla!

 

Mida nad saaksid kanda

panna selga ja jalga

puhkudel mil nad tahavad saada

seda mida osta ei saa (lk 18)

xxx

Looming

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/08/2014 in elo viiding

 

Sildid: , , ,