RSS

Mihhail Artsõbašev „Naine, nagu ta seal seisis“

15 aug.

naineMihhail Artsõbašev „Naine, nagu ta seal seisis“
Loomingu Raamatukogu 21-23/ 2012
SA Kultuurileht, 2012

Tutvustus: XX sajandi alguse vene menukirjaniku tüüpilise suvitusromaanina algavat suhtedraamat on omal ajal nimetatud nii pornograafiliseks, erootiliseks, dekadentlikuks, moralistlikuks kui ka feministlikuks. Tänapäeval on kõik need sildid omandanud teistsuguse sisu ja kõigest „sellest“ räägitakse hoopis teistsuguste sõnadega. Naiste ja meeste suhted on aga nii elu- kui ilukirjanduse igavene teema. Vaapo Vaheri järelsõna valgustab nn. bulvarikirjanduse ajalugu Venemaal ja selle vahekorda vene klassikaga.

Katkeid

„Ka mina, Kolja, mõtlen, et armastuse vabadusest räägitakse ainult siis, kui mingit armastust polegi… Kes armastab, see ei tee sõnu ega esita tingimusi!“ (lk 16)

„Me kõik teame suurepäraselt,“ rääkis insener,“ et mitte keegi meist ei tunne vähimatki austust naiste vastu… Me kõik peame neid liiderlikeks, valelikeks ja kättesaadavateks. Mees põlgab naist, aga jahib teda kui täiuslikemat naudinguvahendit, kuni ta on noor ja ilus. Aga kui ta vananeb, ei ärata tema välimus meis midagi peale tüdimuse, parimal juhul ehk mingit kentsakat lugupidamist, nagu erru saadetud armukese vastu. See aga on juba armuleib invaliidile! Kõik need kaunid sõnad naisest, mida me võime lugeda liberaalsete ajalehtede ja luuleteoste lehekülgedelt, ei kohusta isiklikus elus mitte kedagi!

Kui me vaimustume Turgenevi karskete piigade hõngust, siis hingame tegelikult sisse üksnes rõõsa naisekeha lõhna. Naine kui sõber mitte ainult et pole meile vajalik, vaid on koguni meie vaenlane, sest et mehe lõppunistus on naine-orjatar, kes võtab alandlikult vastu hellitused ega piira mitte milleski mehe vabadust. Karsketel piigadel on meie jaoks väärtust vaid sedavõrd, et neilt võib veel võtta süütuse. Meie esimene eesmärk süütu neiuga kokku puutudes on ta kõlvatule teele juhtida. Miski ei köida meest rohkem kui füüsiline ja moraalne vägivald naise kallal, võitlus tema häbiga, vallutuse metslaslik jõhkrus. Ja kes teab, kas lõppude lõpuks mitte just see ei meeldigi naistele. Kuni me oleme noored ja naiivsed, kardame tihtipeale naist haavata, mängime õilsameelset, tema aga libiseb paratamatult meie käest julgema ja jõhkrama käte vahele.“ (lk 21)

„Õrnus,“ seletas insener sedaaegu, „ei pea armastuses olema eesmärk omaette… Kunagi saavad inimesed sellest aru… Nad mõistavad, et on maailmas üksi ja et nende ainuke nukker õnn peitub üksteise armastamises, hoidmises ja lohutamises…! Ja kui mees ja naine teineteisele anduvad, teevad nad seda iharuseta, nagu sõbrad, kes lihtsalt annavad kõik, mida võivad anda…!“ (lk 50-51)

Klassikaraadio
Sehkendaja
Loterii
Lugemik
EPL

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 15/08/2014 in mihhail artsõbašev

 

Sildid: , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: