RSS

Doris Kareva „Olematuse aiad“

19 aug.

olematuse aiadDoris Kareva „Olematuse aiad“
Verb, 2012

xxx

Kust tean mina, mis värvi
on su mõte või tunne?

Kuigi me haarame sõnu
ühest ja samast varnast,
minu valu ja ilu
sina ei tunne.

Ei põimu põhjused.

Ometi aimub
ajuti ajuski sarnast,
mis sunnib kihutama
meeletult mööda jälgi –
igatsus Teise järgi.

Vaistupidi vaid inimloom
mõnikord leiab
vaimuvenna või -õe,
armastuse ja tõe. (lk. 22)

xxx

Elu ja aeg temast läksid mööda
käsikäes,
naerdes ja vaadates
teineteisele silma.

Ei olnud midagi öelda;
nii vaikis ta ilmast ilma.

Vahel kogunes talle seltsiks
surisõnade valge parv –
nende tiibade liikumisest
ta hinges lõi helendama
korraks välgatav salaarv.

Kuidagimoodi ses aimates koodi
arvu varju ta seinale kirjutas.

Tume tunnel seal avanes –
tunne, mis maailma varjutas.

Ei antud aega talle,
et tundma õppida elu,
ei elu, et mõista aega.

Siiski sõnade tiivul
jõudis ta mõttekiirul
olematuse aeda. (lk 38)

xxx

Looming

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/08/2014 in doris kareva

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: