RSS

Doris Kareva „Olematuse aiad“

19 aug.

olematuse aiadDoris Kareva „Olematuse aiad“
Verb, 2012

xxx

Kust tean mina, mis värvi
on su mõte või tunne?

Kuigi me haarame sõnu
ühest ja samast varnast,
minu valu ja ilu
sina ei tunne.

Ei põimu põhjused.

Ometi aimub
ajuti ajuski sarnast,
mis sunnib kihutama
meeletult mööda jälgi –
igatsus Teise järgi.

Vaistupidi vaid inimloom
mõnikord leiab
vaimuvenna või -õe,
armastuse ja tõe. (lk. 22)

xxx

Elu ja aeg temast läksid mööda
käsikäes,
naerdes ja vaadates
teineteisele silma.

Ei olnud midagi öelda;
nii vaikis ta ilmast ilma.

Vahel kogunes talle seltsiks
surisõnade valge parv –
nende tiibade liikumisest
ta hinges lõi helendama
korraks välgatav salaarv.

Kuidagimoodi ses aimates koodi
arvu varju ta seinale kirjutas.

Tume tunnel seal avanes –
tunne, mis maailma varjutas.

Ei antud aega talle,
et tundma õppida elu,
ei elu, et mõista aega.

Siiski sõnade tiivul
jõudis ta mõttekiirul
olematuse aeda. (lk 38)

xxx

Looming

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/08/2014 in doris kareva

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: