RSS

Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus 4“

01 okt.

tõde-ja-õigus-ivAnton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus 4“
Avita, AS Bit, 2009

Tutvustus: Ainestikku IV köite kirjutamiseks andis Tallinna esimese põlve rikkurite tegevus ja elulaad. Majanduskriis 1923.–1924. tõi kaasa pankrottide laine. Sinna majanduskriisi aega paigutubki IV köite sündmustik.

Minu jaoks on see siiski eelkõige Indreku ja Karini abielust jutustav raamat.

Katked:

„Tööga oli samuti nagu usugagi: ükski ei tahtnud muidu uskuda, kui pidi selle eest ikka midagi saama, kui mitte siinilmas, siis vähemalt teiseski – kui mitte muud, siis vähemalt kuldpasuna, mida võib puhuda igavesti, istudes jumala enda paremal käel.“ (lk 131)

„Tema tarkade mõtete ja küsimuste pärast ei armastata ühtegi naist ega ühtegi muud olendit, see on üsna kindel. Aga mina arvan isegi, mida rohkem naised õpivad mõtlema, seda vähem saavad nad tunda, mis on tõeline armastus. Armastus põgeneb laostava mõtte eest. Mees põgenes enne tema eest naise juurde, aga varsti pole sedagi varjupaika, sest ka naine aina küsib ja juurdleb. Võib olla, see peab paratamata nõnda olema, aga vaesemaks jäävad mõlemad, mees kui naine.“ (lk 228)

„Muusika on üldse mõttetu tegevus ja sellepärast ajabki ta nii kergesti armastama, tuleb ju armastus siis, kui ei mõtle, nagu seletab Indrek.“ (lk 229)

„…kas võib olla sada või sada viiskümmend miljonit idealisti? Aga lihtsam: kas võib olla kümmegi idealisti, kel oleks sama ideaal? Kas on kusagil kaks või kolmgi inimest kokku astunud, et luua uus usk? Kaks usumeest kaklevad, kolm valivad omale juhi, kümnekesi tungitakse juba teistele kallale. Jeesus ütles: minge ja kuulutage, aga selle asemel mindi ja tapeti ning põletati. Marx ütles: võitke enamus oma poole, aga meie arvame, et aitab sellestki, kui kuulipildujad on meie käes. Meie usaldame kuulipildujaid rohkem kui enamust, nii et inimene ja inimsoo parema tuleviku usust on saanud kuulipilduja usk – masina usk. Nõnda sünnib, kui usku hakkavad teostama uskmatud, kui usust tehakse äri, nagu see ikka olnud, on ja vististi jääb, sest inimene armastab äri üle kõige.“ (lk 242)

„… vahel on ju nõnda, et mida raskem, seda õnnelikum. Õnn on nagu arstirohi – mida kibedam, seda parem.“ (lk 256)

„Õnne pärast see kõik tuligi,“ seletas Karin. „Sest mis viga sel inimesel elada, kes ei tea, mis on õnn. Tema võib rahulikult päevast päeva edasi hingitseda, ilma et oleks ühtegi kiusatust. Ta võib nõnda surmani elada ja võib surres isegi mõelda, et niisuke ongi inimese elu ja tema õnn. Sest kui kellelgi on suur õnnetus, siis näeb ta õnne selleski, kui see hirmus õnnetus läheb viimaks mööda. Aga niipea kui inimene leiab õnne, nagu mina, siis ta mõtleb kohe: leidsin ma selle õnne, miks ei või ma siis leida suuremat , ja nõnda lähebki õnnelik inimene otsima suuremat õnne. Mõistad? Ning kui ta peaks leidma suurema, siis ta hakkab otsima kohe veel suuremat. Ta läheb ummisjalu iseoma õnnest üle ja otsib, sest ta usub kindlasti, et ta leiab midagi veel paremat. Ja kui kellegil on hirmus palju õnne, siis ta leiab viimaks nii suure õnne, et kaotab aru, ning siis tuleb see kõige suurem õnn, nagu minu mees ikka ütleb: kaelapidi ratta alla, vette, kuul pähe või nöör kaela. Sellest suuremat ei ole, ütleb minu mees kui ma räägin talle hirmus suurest ja kõige suuremast õnnest.“ (lk 315)

Teised arvavad: 1_1_18027292570970A H Tammsaare_Tõde ja õigus IV 1926-33 kaas_S
Danzumees
Sehkendaja
Heli lugemisvara

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 01/10/2014 in anton hansen tammsaare

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: