RSS

David Foenkinos „Mälestused“

06 aug.

mälestusedDavid Foenkinos „Mälestused“
Tänapäev, 2015
Punane raamat

Tutvustus: „Mälestustes” jutustab nimetu mees enda ja oma perekonna loo. Tundeküllased mõtisklused vanadusest ja surmast, raskustest oma vanemate mõistmisel, armastusest ja abielust, loomisihast ja juhuslikkuse ilust on kirja pandud lihtsalt, ent peenetundeliselt ja humoorikalt, ainulaadses luuleliste lausetega stiilis. David Foenkinos (snd 1974) on prantsuse kirjanik ja stsenarist. Ta on kirjutanud kümmekond romaani, mis on võitnud hulgaliselt kirjanduspreemiaid ja mida on tõlgitud mitmekümnesse keelde. Eesti keeles on varem ilmunud tema menukaim romaan „Delikaatsus” (2013), mille põhjal valminud filmis mängis peaosa Audrey Tautou. Aastal 2015 linastus film ka „Mälestuste” ainetel.

Delikaatsus meeldis rohkem kui see, aga okei lugemine.

Katkeid

„Elu on nagu masin, mis uurib meie tundetust. Me elame surmad nii hästi üle. Alati on veider mõelda, et võime edasi minna isegi siis, kui oleme armastatutest ilma jäetud. Saabusid uued päevad ja ma tervitasin neid.“ (lk 13)

„Teiste jaoks läks elu edasi, jättes mind alati kõrvale, ja mina takerdusin liikumatute asjade aega. Mu seksuaalelu meenutas rootsi filmi. Vahel koguni subtiitriteta.“ (lk 66)

„Minu katsed armusuhetesse astuda ei lõppenud heidutava lärmi, vaid pigem rahulikult kulgeva meeleheitega. Alles hiljem sain teada, et kui tahad leida, siis ei tohi otsida. Kõik muudkui kordavad seda absurdset ütlust ja ometi vastab see tõele. Hiljem, ja üsna üllataval kombel, sain teada ka seda, et sama kehtib romaani kirjutamise puhul. Polnud tarvis tingimata ideede järel joosta, meeleheitlikult visandeid vihtuda, romaan ise pidi esimese sammu tegema. Tuli olla lihtsalt õiges seisundis, et romaan vastu võtta, kui ta peaks kujutlusvõime uksele koputama. Sõnad lähenesid mulle graatsilise nähtamatusega.“ (lk 67)

„Ma ei mõelnud enam lugusid välja nagu varem, vaid üritasin tulla väikse jututagavaraga. Sõnadega, mille eesmärk oli täita tühjus. On see üldse oluline, mida meil üksteisele öelda on? Vahel piisab lihtsalt kohalolust. Vanaisa ütles mulle enne suremist: „Jää veel natukeseks.“ Ta oli suremas, enam polnud midagi arutada, ja ometi väljendas ta soovi, et viibiksin tema juures. Aga miks ma siis kippusin vanaema unarusse jätma? Hiljem kummitas see mind pidevalt. Kõrge ea küsimus. Mida vanainimesed tahavad? Nad isoleerivad end vaikselt, liikudes tühjuse poole. Kõik, millest on võimalik vestlust arendada, kaob. Ja meie justkui valvame nende nukrust.“ (lk 68)

„Mulle tundub, et inimene armastab teisiti, kui ta on sisimas teadlik vanadusest. Ma ei räägi surmahirmust ega seksuaalsest buliimiast, mis oleks seotud meie olemise lühiajalisusega; ei, ma räägin kavatsusest koguda, võib-olla naiivselt, ilutagavara tulevasteks päevadeks, kui oleme füüsiliselt liikumatud. Armastasin naisi pärast seda aina enam, elasin iga nende pisiasja lummuses, nauding tundus mulle aina olulisem. Tahtsin, et naised anduksid mulle küsimusi esitamata, suudleksid mind nagu mu huulte vargad, jääksid igavesti võõrasteks, keda tunnen nii hästi. See polnud juhus, et mõtlesin sellele kõigele just nüüd; see oli nagu matustel tolle tüdrukuga vahetatud pilgud – tragöödia ja teatud tüüpi erootiline komöödia kuulusid alati tihedalt kokku.“ (lk 79-80)

„Minevik suudab toita vaid kümmet vestlusminutit.“ (lk 90)

„Võib-olla on õnne üks peamisi tundemärke see, et aeg hakkab kiiremini liikuma?“ (lk 187)

Kultuuritarbija60+
Lugemissoovitus

les-souvenirs-foenkinosfoenkinosfoenkinos2

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 06/08/2015 in david foenkinos

 

Sildid: , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: