RSS

P.I. Filimonov „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon“


10 sept.

mitteeukleidilisegeomeetriaP.I. Filimonov „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon“
Kite, 2010

Tutvustus: Minu nimi ei ütle teile midagi, seepärast pole ka mõtet seda 
öelda. Minu minevik enne nüüdseid sündmusi – mida 
sellest jutustada? Ja kas maksabki? Minevikul pole tulevikuga 
mingit seost, nagu mulle näib. Isegi mineviku seosed olevikuga 
on üsna viirastuslikud. (Romaanist „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon”)
Kes on P. I. Filimonov? „Ta on selline läbi ja lõhki labane taat, väljaveninud dressipükstes, vedeleb diivanil, kaanib õlut, vahib telekast jalkat, viieteistminutilise vaheaja kestel aga veeretab laisalt mõtteid kõige oleva tähendusest. Initsiaalid dešifreerusid alguses kui Pjotr Ivanovitš, kuid nüüd ei dešifreeru vist enam üldse kuidagi ja P. I. on lihtsalt P. I.“ (P.I. Filimonovi intervjuust venekeelsele Postimehele 09.08.2006)
Tallinnas elav P. I. Filimonov (s. 1975) on uuema 
eestivene kirjanduse üks silmapaistvamaid autoreid ja 
tegutseb mitmes žanris. Tema luulekogu „Kolmanda 
järgu mantrad” (2007) pälvis Eesti Kultuurkapitali 
venekeelse autori aastapreemia. Näidendi „Mandragora” 
on lavastanud Drugoi Teatr. Ta on tõlkinud eesti luulet 
vene keelde. „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon” on 
eestivene kirjanduse noorema põlvkonna esimene 
romaan, mis ilmub eesti keeles.

Viimase aja üks positiivsemaid üllatajaid. Kuigi autorist olen kuulnud/lugenud ja paljukiidetud, siis millegipärast kartsin, et tegemist raskestiloetava või lihtsalt mitte minuga haakuvaga. Antud teose puhul ka pealkiri ei olnud kuidagi kutsuv. Ehk siis järjekordne tõestus, et don’t judge a book by its cover“ . Mulle raamat meeldis, oli huvitav ja omapärane lugemine.

Katkeid:

“Minu nimi ei ütle teile midagi, seepärast pole ka mõtet seda 
öelda. Minu minevik enne nüüdseid sündmusi – mida sellest jutustada? Ja kas maksabki? Minevikul pole tulevikuga 
mingit seost, nagu mulle näib. Isegi mineviku seosed olevikuga 
on üsna viirastuslikud. Võimalik, et funktsionaalses mõttes ongi mu minevik mind selleni toonud, mis allpool esitamisele tuleb. Kuid teisalt on ka täiesti võimalik, et mitte. Ei tasu tema küljes rippuda, “tsüklisse jääda”, nagu ütleks üks mu tuttav luuletaja.” (lk 7)

“See oli hullumeelne aeg, selles mõttes, et terve kari mu tuttavaid oli äkki endas avastanud hullumeelse tõmbe fotokunsti poole, mis minu arvates oli tingitud vaid digitaaltehnika kiirest arengust ja suhtelisest kättesaadavusest. Nad käisid mööda tänavaid ringi ja vahel sõitsid spetsiaalselt sel eesmärgil isegi metsaparkidesse ja mujale pärapõrgusse – ja pildistasid seal igasuguseid tähendusrikkaid lehekesi, vihmapiisku päikesekuumadel kaljudel, tuttavaid argiesemeid tundmatutes rakurssides ning teineteist. Kõigile meeldis hullult üksteist pildistada. Kõige abstraktsemates poosides, rollides ja mitte rollides, hingestatult katustel lebamas ja taevasse vaatamas, mingitesse mustadesse Petlemma hõlstidesse mähituna ja lihtsalt pakaseauru välja hingamas. seismas minu linna keskaegsete majade treppidel. Minu südantkriipiva linna treppidel.” (lk 67)

“On raske öelda millestki kirglikult huvituvale inimesele, et sind tema huvide sfäär põrmugi ei eruta. Kunagi võib-olla erutas, aga võimalik ka, et isegi mitte. Võib-olla oled alati ainult sellist nägu teinud – või siis oled sellega tegelenud ainult seltskonna pärast või selle pärast, et sulle meeldis suhelda sellest huvitatud inimesega ja teist moodust temaga suhtlemisest polnud. Sest parim moodus sõbruneda kvantfüüsikuga on ju rääkida temaga kvantidest. Ja siis hakkab ta sind ägedaks vennaks pidama ja sind üliheldelt viinaga jootma. Sest kõik kvantfüüsikud joovad, neil on nii kombeks. Parim viis sõbruneda pedega on rääkida talle homosallivusest ja jällegi hakkab ta sind ägedaks vennaks pidama ja heldelt purju jootma. Ainult et mitte enam viinaga, peded, nemad joovad harva viina. Miskipärast pole neil eriti kombeks seda juua, ilmselt pole piisavalt intellektuaalne. Nad eelistavad harilikult igasuguseid imelikke jooke, nagu kalvados või absint. Ei, ärge arvake siin midagi, absinti võin ma täitsa hea meelega juua. Ja üldse, ma olen ka tegelikult gay‘de suhtes salliv. Aga jälle ma kaldusin kõrvale.” (lk119-120)

“Ma tegin kukerpalli…/—/
“Mis sul on?” küsis Vogelson.
“See pole mina, see on maailmaruum,” ütlesin ma.
“Mis sellega on?” täpsustas Ipatov.
“Ta käib ringi.”
“Kas sa siis ei teadnud seda varem?” küsis Ipatov.
“See pole tähtis. Vaadake mis. Kui ta ringi käib ja kui hakata samuti pöörlema ja kui sattuda temaga teatud resonantsi, siis võib paljugi saavutada,”
“Näiteks?” küsis Vogelson.
“Näiteks võib hakata liikuma aegruumi teljel vastupidises suunas, teisisõnu tagasi. Võib ajas ümber paikneda. Kui õige resonants kinni püüda, siis saab ajamsinast objektiivne reaalsus. Ja mind paneb isegi imestama, et keegi sellest seni aru saanud pole. Tegelikult on see elementaarne.”
Minu üllatuseks võtsid teised mu arvamuse ootamatu entusiasmiga vastu.
“aga miks sa arvad, et peab pöörlema? Ja just niimoodi?” küsis Vogelson, kes oli alati vastuvõtlik uutele teadmistele.
“Ei pea tingimata nii. Võib ennast näiteks jalgrattaks kujutelda.”
“Ja siis?”
“Siis võib see veelgi paremini välja tulla.”
“Kas sa lugesid seda kuskilt või?” küsis Ipatov.
“Umbes nii,” ütlesin mina.
Neiu Sabina puges pleedi alt välja ja püüdis end jalgrattaks kujutleda. Selliseks väikseks, punaseks, kolmerattaliseks. Mu onupojal oli lapsena selline, Sabinal tuli see päris hästi välja. Vogelson ja Ipatov ei hakanud endale midagi ette kujutama. Õigemini, Vogelson püüdis ennast kaktuseks kujutleda – aga tal ei tulnud midagi välja.” (lk 137 -138)

“Nii juhtuski, et selle kummalise õhtu lõpus olin ma ikka veel väljaspool oma kodu. See tähendab, alguses olin ma ju olnud täitsa enda pool, kuid mite üksi. Aga kui sa oled oma kodus, kuid mitte üksi, siis pole tunne ikka päris see. Isegi kui sa oled seal koos preiliga, kellest huvitatud oled, pole see ikkagi see. Isegi kui ta käitub ideaalselt õigesti, nõnda, nagu huviväärsele preilile ette nähtud, ikkagi pole seda vabadust. ” (lk 149)

Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
Toomas Vint
Loterii
ERR Uus Raamat

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10/09/2015 in p.i. filimonov

 

Sildid: , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: