RSS

Monthly Archives: november 2015

Helen Oyeyemi „Härra Fox“

härra foxHelen Oyeyemi „Härra Fox“
Varrak, 2015
Moodne aeg

Tutvustus: Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan „Härra Fox” on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne.
Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.
Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani „The Icarus Girl“ juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud „Härra Fox“ on Oyeyemi kolmas romaan.
Mr.-Fox-Helen-Oyeyemi

Ma arvasin, et see raamat meeldib mulle rohkem. Kõik eeldused on olemas. Tundub, et sattus vist ka valele hetkele see lugemine.

„Tema näoilmed muutusid äkki ja täielikult: kulmukortsutus kihutas poole lause pealt minema poisiliku laia naeratuse; isegi minu isa ei vahetanud maske nii kiiresti. Ja sellise mulje jätsid kõik tema ilmed – maskid. Ma ei uskunud neid. Need olid liiga põhjalikud, liiga nüansseeritud, need polnud tema jututeemaga kunagi vastuolus. Ilmselt pidi ta töö tõttu selline olema: ta pidi inimestele näitama, millised on normaalsed tasakaalustatud tunded. Kuid see lihtsalt ei käi nii. Inimesed liiguvad koomikast traagikasse, naeruriismed huulil. Loomulikud ilmed viivitavad.“ (lk 135)

ERR
Katkus

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/11/2015 in Helen Oyeyemi, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

P.I.Filimonov „Nekroloogide kirjutamise oskus“

nekroloogide-kirjutamise-oskus-novellidP.I.Filimonov „Nekroloogide kirjutamise oskus“
Kite, 2013

Tutvustus: P.I.Filimonov (snd 1975) on tänapäeva eestivene kirjanduse juhtautoreid, kes on seni avaldanud eesti keeles romaanid „Mitteeukleidilise geomeetria tsoon“ (2010) ja „Thalassa, Thalassa!“ (2013) ning luulekogu „Väärastuste käsiraamat“ (2011). Ent ta on ka särav ja leidlik novellist, kes oma lugudes kasutab väsimatult erinevaid vorme, mõtleb välja nutikaid käike ning on väljakutsuvalt karm igasuguse rumaluse ja rutiini vastu.
Novellikogus „Nekroloogide kirjutamise oskus“ on esitatud aastate jooksul kirjutatud palad, mis justkui moodustavad tervikpildi „meie aja kangelasest“, selle ilma veidrustest ja vedamistest. Samas aga ei pruugi. Filimonov mängib eluga, elu omakorda mängib autoriga, lugejale jääb leida oma roll selles lõpetamata loos.

Eelmisena loetud tema raamat meeldis mulle rohkem (Mitteeukleidilise geomeetria tsoon). Võimalik, et hetkel polnud ka üldse novellikogu tuju.

„Praegu ta sellest ei mõtle, kuigi üldiselt on ühissõiduk suurepärane koht just filosoofilisteks mõtisklusteks, vastavate traktaatide loomiseks ja muuks vaimseks tegevuseks.. Seda siis, kui ei jää seal magama, rataste ühtlase kiigutamise saatel, trollibussi biitide saatel, igaviku krigina saatel, pudenedes elust välja selleks kahekümneks minutiks, mil sind kannab elektriline ruum, ja sa unustad kõik päeva hooled, kõik selle, millest sa nii pinevil näoga mõtlesid veel kümme minutit tagasi kodust väljudes.“ (lk 46)

Sehkendaja
Sirp
Värske Rõhk
Loterii

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/11/2015 in loetud teosed, p.i. filimonov

 

Sildid: , , , ,

Indrek Hargla „Apteeker Melchior. Timuka tütar.“

timuka tütarIndrek Hargla „Apteeker Melchior. Timuka tütar.“
Varrak, 2011

Tutvustus: Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud; üks seepärast, et tema isa on timukas, teine sellepärast, et on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt, kui teistel Tallinna prouadel kombeks. Neid seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda Wibeke põetab ja kes hiljem satub elama emand Else majja. Steffenit on tahetud tappa ja ta on kaotanud oma mälu, ta ei mäleta ei oma vanemaid, ei nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse on tulnud. Ja ta ei tea ka oma raevuka vaenlase nime, kes teda halastamatult jahib, tappes kõik, kes Steffeni saladuse kohta midagi teada võivad. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…

Mõnus lugemine nagu ikka Melchiori raamatud

„Ei tea misasja need apteekrid siis söövad, mis neile seda kõigeteadmise tarkust annab?“
„Nad söövad hästi palju õunu,“ märkis Melchior. (lk 311)

Teised arvavad:

Sehkendaja
Bukahoolik
Loterii
Looming

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/11/2015 in indrek hargla, loetud teosed

 

Sildid: , , ,