RSS

Stig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“

28 märts

sina magaStig Claesson „Sina maga, mina pesen nõud“
Kultuurileht, 2009
Loomingu Raamatukogu

Tutvustus: Rootsi kirjaniku ja kunstniku oma aja kultusteoseks kujunenud «Kes armastab Yngve Frejd»(1968) ilmus eesti keeles 1980. «Sina maga…» on üks tema viimaseid romaane (2004), vaimukas, isepäine ja soe raamat Elust ja Vanadusest, Armastusest ja Surmast.

Just, nagu tutvustuses öeldud, raamat räägib palju vananemisest, surmast, aga ka armastusest. Veidi nukker, aga mitte masendav. Üsna omapärase stiiliga raamat, mida illustreerivad autori joonistused.

Katked:

„Gertrude Stein on kusagil öelnud, et pole mingit mõtet armastada väikesi poisse, kui niikuinii on teada, et nad kavatsevad sirguda meesteks. Umbes samamoodi mõtlen mina, nähes kaheksat läbipaistvat roosat vastsündinud hiirt. Pole mingit mõtet neid armastada, sest niikuinii kavatsevad nad sirguda täiskasvanud hiirteks ja närida asju, mis pole närimiseks mõeldud. Igal juhul mitte hiirtele. Ja nii ma lõingi nad külmavereliselt maha, ematud, nagu nad olid. Ema olin ma kätte saanud päev varem Norras valmistatud plastlõksuga, mis oli valmistatud just hiirte pea maha raiumiseks. Sellega ei taha ma öelda, et Gertrude Steinil oleks olnud mõni efektiivselt tappev lõks väikestele poistele, aga kes teab.“ (lk 7)glaesson

„Inimene teab, et ta on vanaks saanud. Need, kes pensione jagavad, on talle seda rääkinud. Aga seda on raske mõista, kui – nii nagu mina – seda lihtsalt ei mõista. Inimene peab ennast, ja mina ilmselt samuti, üpris elegantseks vanemaks meheks. Asi on ainult selles, et inimene saab aru, et ta kannab endas pilti, mis enam ei kattu pildiga, mida peegel näitab.“ (lk 47)

„Üks kokkulepe meil oli, sõltumata ilmast. Üle päeva valmistas lõunasöögi tema ja igal teisel päeval mina. Ma oskan süüa teha. Mulle meeldib süüa teha. Ida Adriana tegi süüa väga kohusetundlikult. Ega ta sellel alal kuigi osav ei olnud. Talle lihtsalt ei pakkunud see huvi. Ta võis ülistada minu söögitegemist rohkete kiidusõnadega. Aga üks asi häiris teda ja nimelt see, kuidas ma nõusid pesin. Kuivõrd siin Põlvesilmavoorel süüakse lõunat kell üks päeval, oli mul harjumuseks pärast sööki veidi magada, pool tundi või nii. See on kasulik, aga võib-olla pole ka, ma ei tea. Kus me ka ei söönud, kas tema või minu juures, lausus ta päeva repliigi, mida ma õppisin armastama: Sina maga, mina pesen nõud.“ (lk 57)

Sehkendaja
Sirp
Bukahoolik
Kirjandusblogi
Lugemisarhiiv

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28/03/2016 in loetud teosed, stig claesson

 

Sildid: , , , ,

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: