RSS

Michel Houellebecq „Platvorm“

20 jaan.

platvormMichel Houellebecq „Platvorm“
Varrak 2016

Tutvustus: Houellebecqi kolmanda romaani „Platvorm” (2001) peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla. Analüüsides turismi ja kapitalistlikku süsteemi laiemalt, pakub Houellebecq turuseaduste ja kõikehõlmava tarbimise käes kalestunud lääne inimesele oma kummalise, äraspidise „optimismiga” õnnestavat lohutust, olgu või ajutist kergendust – võib vist öelda, et selle võimalikkus (või hoopis võimatus?) ongi romaani peateema. Avalikkuses tekitas ägedat vastukaja ennekõike raamatu „poliitiline ebakorrektsus” – peategelase äge islamivastasus, mida on paratamatult kiusatus üle kanda autorile endale, seksiturismi õigustamine ja Läänemaailma allakäigu ilustamata kirjeldamine.
Michel Houellebecq (snd 1956), keda kriitika kaldus tema loometee alguses pidama tühipaljaks skandalistiks, on paarikümne aasta jooksul avaldanud kuus romaani ja tõusnud tänapäeva Euroopa tuntumate ja hinnatumate kirjanike hulka. Ehkki „ametliku” tunnustuse saavutas kirjanik alles 2010. aastal, kui võitis romaaniga „Kaart ja territoorium” Prantsusmaa prestiižikaima kirjandusauhinna Goncourt’i preemia, sai ta laiema lugejaskonna seas populaarseks juba oma esimeste proosateostega „Võitlusvälja laienemine” ja „Elementaarosakesed”.

xxx

„Mu isa suri aasta eest. Ma ei usu sellesse teooriasse, mille kohaselt inimene saab päriselt täiskasvanuks siis, kui surevad tema vanemad; inimene ei saa iialgi päriselt täiskasvanuks.“ (lk 7)

„Just suhtes teisega saada teadlikuks iseendast; just see muudabki suhte teisega väljakannatamatuks.“ (lk 65)

„Lugemata elada on ohtlik, siis peab leppima eluga, see aga võib tähendada, et pead riskima.“ (lk 68)

„me loome mälestusi, et surmahetkel vähem üksi olla.“ (lk 91)

„Inimene harjub eraldatuse ja sõltumatusega ära; see ei ole tingimata hea harjumus.“ (lk 133)

„Vale on väita, et inimesed on unikaalsed, et igaüks neist kannab endas mingit kordumatut isikupära. Enamasti püütakse asjata eristada individuaalseid elusaatusi või iseloome. Kokkuvõttes pole inimolendi ainulaadsus midagi muud kui tühjalt kõmisev absurd. Schopenhauer kirjutab kusagil, et me mäletame omaenda elu pisut paremini kui mõnd ammu loetud romaani. Jah, nii see ongi: ainult õige pisut paremini.“ (lk  134)

Marcalt maailmale

Maemaailm

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20/01/2017 in loetud teosed, michel houellebecq

 

Sildid: , , ,

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: