RSS

Category Archives: a. s. byatt

A. S. Byatt „Lumm“

lummA. S. Byatt „Lumm“
Varrak, 2013
Moodne aeg

Tutvustus: See tõeliselt külluslik romaan näitab, et kirjandusteadus ei ole sugugi kuiv ja igav – kaks kirjandusteadlast, Maud Baliley ja Roland Michell, kohtuvad, sest neile näib, et nende uurimisobjektide vahel on olnud seni avastamata lähedane tutvus. Roland uurib kuulsa Victoria-aegse luuletaja Randolph Ashi loomingut, Maud aga tagasihoidlikuma ja rohkem varju jäänud Christabel La Motte’i muinasjutte ja luulet. See, mida nad avastavad, ähvardab pea peale keerata kõik, mida oli neist luuletajatest seni teada. Nende uurimistöö muutub neile isiklikult oluliseks ning nad leiavad end ammu elanud ja kirjutanud inimeste elu ja loomingu lummas.

Pean tunnistama, et ootasin enamat. Samas eks nende ootustega ongi enamasti nii, et parem kui neid poleks;) Tegelikult oli hea raamat, kuigi mitte kõige kergem lugeda (kohati).

Katked:

„See, mis teeb minust poeedi ja mitte romaanikirjaniku – on tingitud keele enda laulust. Sest luuletajate ja romaanikirjanike vahe on selles, et esimesed kirjutavad keele elu nimel, ja teised kirjutavad maailma parandamiseks.“ (lk 166)

„Vabaduse tõeline rakendamine tähendab – ettevaatlikult ja targalt ja sündsalt – liikuda ringi võimaliku ruumi piires – ning mitte ihata teada, mis on sellest kaugemal ja mida ei saa puudutada ega maitsta. Aga meie oleme inimesed – ja inimene olemine tähendab ihata teada, mida võib teada saada ükskõik milliste vahenditega. Ja on kergem igatseda huuli, käsi ja silmi, kui need on saanud natuke tuttavaks ja neid ei pea avastama kui tundmatuse kutset.“ (lk 257)

„Ma mõtlesin eile õhtul – sellest, mida sa ütlesid meie põlvkonna ja seksi kohta. Me näeme seda igal pool. Nagu sa ütled. Me oleme väga teadjad. Me teame igasuguseid teisigi asju – näiteks, et pole olemas mingit unitaarset ego – et me koosneme vastandlikest, vastastikku mõjuvatest süsteemidest – ja ma oletan, et seda me usume? Me teame, et meid kihutab tagant iha, aga me ei suuda näha seda nii, nagu nägid nemad, eks ole? Me ei lausu kunagi sõna armastus, eks ole – me teame, et see on kahtlane ideoloogiline konstruktsioon – eriti romantiline armastus -, nii et me peame oma kujutlusvõimet tõeliselt pingutama, et teada, mis tunne oli olla nende nahas, siin, uskuda kõike seda – armastust – iseennast – et see, mida nad teevad, on oluline…“ (lk 338-339)

„Teos, mis on kirjutatud ainult ühele silmapaarile, kirjaniku omale, kaotab osa oma vitaalsusest, kuid võidab en revanche teatud vabaduse, ning üsnagi minu üllatuseks, täiskasvanulikkuse. See jääb ilma oma ihast, naiselikust nagu ka lapsikust ihast võluda.“ (lk 420)

teised arvavad:51zLPrGT2mL._SS500_200px-Possessionbookjacket9780679735908_custom-fded0e301439fdd4e597a3e99324469ab0fec375-s6-c30
Klassikaraadio

autori kommentaare
Sirp

 

 

possessionpossession-by-a-s-byattpossession-coverbyatt-possession

 

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/07/2014 in a. s. byatt, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,