RSS

Category Archives: aleksandrs caks

Aleksandrs Čaks, “Igavene Riia”

aleksandrs-caks-igavene-riia-65676928Aleksandrs Čaks, “Igavene Riia”
Libri Livoniae, 2012

Tutvustus: Aleksandrs Čaks (1901–1950), läti tuntumaid luuletajaid ja luuleuuendajaid, kõigi aegade suurim Riia-laulik, kelle loomingu põhjal sündinud etendust «Mängi, Pillimees!» (1972 Riia Uus Teater, 1974 Tallinna Draamateater) mäletatakse Eestis tänaseni, kirjutas oma lühikeseks jäänud elu jooksul sadu luuletusi 1920.–1930. aastate Riiast, toonastest inimestest ja oma rännakutest linna erinevais paigus. Sattunud 1940. aastate lõpul põlu alla, oli A. Čaksi luule avaldamine N. Liidus 1970. aastate alguseni keelatud, küll aga avaldati tema loomingut Välis-Lätis. 1958. aastal ilmusid väliseesti kirjandusajakirjas Mana A. Čaksi 4 luuletuse ja poeemi «Elu» tõlked Marie Underi vahendusel. Käesolev tõlkevalimik on sündinud aastatel 2003–2012 ja see sisaldab läbilõiget luuletaja erinevatel eluperioodidel sündinud värssidest, mis kõnelevad Riiast ning poeedi armastusest oma linna ja seal elavate inimeste vastu. A. Čaksi luulet on tõlgitud mitmekümnesse keelde. Viie viimase aasta jooksul on ilmunud tema tõlkeluulekogud Taanis, Rootsis, Gruusias, Venemaal ja Ukrainas.

Tuleb tunnistada, et ootasin midagi enamat või siis midagi muud. Kirjelduste järgi kõlas midagi nagu Arvi Siig (kuigi veidi erinevatest kümnenditest), kelle looming mulle meeldib… samas muidugi ka mitte kõik. Võimalik, et polnud hetkel ka sobiv meeleolu Caksi jaoks ja natuke ikka meeldis ka.

xxx

Raamatukogus

Ilus ilusamate keskel,
nagu mina teid kutsun,
või – kaasaegne Madonna,
Solveig,
kes eemaldudes Ibseni
igatsustest tulvil raamatutest,
on võtnud istet mu vastas.

Siin meie ümber
valitseb niisugune rahu,
nagu äiutaksid
luuletajate lehvivad varjud vaikuse hällis
mõistust
ja inimeste valu.

Tulge
sinna, kus restoran
puiesteede varjus
me vastas imeliselt sätendab
kui kuldne kõrvarõngas.

Öö,
teie silmad
ja muusika
on meie jaoks nagu flamingo tiivad,
et pääseda lahti maast,
kus on mure
uute sukkade ja kingade pärast.

Tulge.
Klaasidest,
mis pole kuigi sügavad –
nagu süda ja noormeeste voorus,
rüüpame me
magusat likööri
nagu kõik,
kes pole midagi saanud ega saa.

Vestleme kergelt
naeratades
asjade üle,
mis on pühad ja sügavad.

Lõpetame
umbes kell kaks hommikul
armsa
suudlusega
mis hajutab huulevärvi lõhna,
õhkkerge suudlusega
nagu moodsa romaani lõpp. (lk 71-72)

xxx

Teised arvavad:

Vikerkaar
Postimees
Sirp
Ekspress

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 11/03/2014 in aleksandrs caks, loetud teosed

 

Sildid: , , ,