RSS

Category Archives: david mitchell

David Mitchell „Varikirjas“

varikirjasDavid Mitchell „Varikirjas“
Varrak, 2011
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Nagu eesti lugejale juba tuttav „Pilveatlas”, koosneb ka David Mitchelli esimene romaan „Varikirjas” mitmest (sedakorda üheksast) erinevast loost, mis kõik on kummalisel kombel omavahel seotud. Igal lool on uus jutustaja, muuhulgas Jaapani viimsepäevasekti liige, Kultuurirevolutsiooni üle elanud vana hiinlanna, Hongkongi investeeringufondi jurist, tipptasemel kvantfüüsik Iirimaalt ja koguni kehatu mõistus, kes suudab liikuda vaid inimperemehi vahetades. Lugudes on korduvaid tegelasi, põimuvaid kujundeid ja mõttevälgatusi, tulemuseks aga kirev ja panoraamne pilt inimese ja inimkonna tänasest päevast ning tulevikku tumestavatest varjudest.

Katked

„Koji, kas sa usud, et on olemas armasus esimesest pilgust?“ /—/
„Ma usun, et on olemas iha esimesest pilgust./—/“
„Aga tõsiselt… nojah, armastus peab põhinema tundmisel, eks ole? Sa pead teist inimest väga lähedalt tundma, et osata teda armastada. Nii et väljend „armastus esimesest pilgust“ räägib iseendale vastu. Kui just ei juhtu, et selles esimeses pilgus on mingi müstilise gigabaidi jagu infi, mis silmapilkselt ühest meelest teise kandub. See ei kõla just kuigi tõenäoliselt, või mis?“ (lk 63)

„Aastad tulid, aastad istusid sadulasse ja ratsutasid minema.“ (lk 227)

„Väiksed tüdrukud on nagu vanad kassid. Kui sa neile ei meeldi, ei sunni miski siin ilmas neid sinu ees teesklema.“ (lk 272)

„See on kummaline ja teeb mind kurvaks,“ ütlesin mina,“ et paigad elavad ilma meieta edasi, kui meie oleme läinud.“ Tatiana noogutas. „Just nagu virutaks maailm sulle vastu vahtimist ja ütleks: „Vaata, lilleke, mina saan ilma sinuta väga kenasti hakkama.“ Meri mõjub samamoodi, kuigi meres keegi ei ela. Ja see teeb rohkem haiget, kui tegu on paigaga, kus sa oled üles kasvanud või tööd teinud või armunud olnud.“ (lk 276-277)

„Minutid lohisevad mööda nagu kuuli saanud Hollywoodi gangster, kes piki koridori roomab.“ (lk 279)

„Me kõik oleme varikirjanikud, mu poiss. Ja mitte ainult meie mälu. Meie teod samuti. Me kõik usume, et loome oma elu ise, aga tõeliselt on see juba ammu meid ümbritsevate jõudude poolt varikirjas ette antud.“ (lk 338)

„Anonüümsus on hall, unustus valkjasroosa.“ (lk 407)

Teised arvavad:
Postimees
EPL
Intervjuu autoriga (Terevisioon)Loen ja kirjutan
Loetud read

68191David_Mitchell_Ghostwrittendavid_mitchell_ghostwritten1mitchell-ghostwritten_uk

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 09/07/2013 in david mitchell, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

David Mitchell „Pilveatlas“

pilveatlasDavid Mitchell „Pilveatlas“
Varrak 2006
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Inglise kirjanduse noorema põlvkonna ühe säravama tähe kolmas romaan, mis vaimustab lugejaid oma suurepärase keele ja ülesehitusega. Raamat koosneb kuuest jutustusest, mis on kõik eri žanrites ja eri ajastutest, kuid ometi omavahel seotud. Inglismaa populaarse tele-raamatuklubi lugejad kuulutasid selle 2005. aasta parimaks raamatuks ning romaan jõudis ka Bookeri preemia lõppvalikusse. Juba oma esimeste romaanidega tähelepanu pälvinud Mitchell on loonud lummava mõtiskluse inimloomusest, võimust, rõhumisest, kolonialismist ja tarbimiskultuurist, andes lugejale raamatu lõpus siiski ka pisut lootust.

Kuus lugu:  Adam Erwingi Vaikse ookeani päevaraamat;  Kirjad Zedelghemist; Poolelud: Luisa Rey esimene juhtum; Timothy Cavendishi koletud katsumused; Sonmi ~ 451 oraakel; Sloosha koole ja kõik piale seda;

Üsna omapärane raamat ja mitte just kõige kergem lugemine. Samas kui täpsem olla, siis mõni lugu oli üsna nö kerge lugemine, nt Luisa Rey lugu, mõni aga jäi lõpuni veidi kaugeks. Kokkuvõttes siiski moodustub omapärane tervik. Vaatasin kohe otsa ka filmi ära ja loomulikult võimaldab filmikunst neid seoseid lugude vahel paremini (?lihtsamini?) välja tuua… kohati vist neid isegi juurde luues? Mnjah, on paratamatu, et filmi tehes ei saa (ja ei peakski) 100%liselt raamatu sisu järgida  – midagi ikka kärbitakse ja tehakse ümber. Natuke kripeldama jäid Robert Frobisher’i tegelaskuju liinis tehtud muudatused.

Katkeid:Cloud Atlas movie

„Rahu – nagu klaaski – reedab hoopiderahe alla sattudes oma tõelise hapruse.“ (lk 19, Adam Erwingi Vaikse ookeani päevaraamat)

„Rahu, kuigi meie Issandale armas, on üks peamisi voorusi ainult siis, kui teie naaber teie veendumusi jagab.“ (lk 23, Adam….)

„Uskumatu tõde võib teinekord rohkem kasu tuua kui usutav väljamõeldis, …) (lk 59, Kirjad Zedelghemist)

„Oleskleja ja logard on sama erinevad kui gurmaan ja õgard.“ (lk 65, Kirjad…)

„Pooleldi loetud raamat on lõpetamata armulugu.“ (lk 76, Kirjad…)

„Aeg ei lase ajalool kohe toimuda, aeg on kiirus, millega minevik silmist kaob. Film lubab neil unustatud sõnadel põgusaks hetkeks surnuist tõusta.“ (lk 278, Sonmi ~451 oraakel)

„Alguses on rumalus. Rumalus sigitab hirmu. Hirm sigitab vihkamise ja vihkamine sigitab vägivalla. Vägivald toob endaga kaasa uut vägivalda, kuni ainsaks seaduseks jääb see, mida kõige vägevamad tahavad. Ning see, mida tahab Juche, on hiiglasliku nüristatud orjavõimu loomine, ohjas hoidmine ja õigeaegne likvideerimine.“ (lk 399, Sonmi…)

570cloud_film„Uus sõda on alati tulemas, Robert. Neid ei lämmatata kunagi lõplikult. Mis sütitab sõdu? Võimuiha, see inimloomuse selgroog. Vägivalla ähvardus, hirm vägivalla ees või tegelik vägivald on selle kohutava iha tööriist. Võimuiha võib kohata magamistoas, köögis, vabrikus, ametiühingutes ja riigipiiridel. Kuulake ja jätke meelde. Rahvusriik ei ole midagi muud kui koletislike mõõtmeteni paisutatud inimloomus. M.O.T.T. – rahvused ei ole muud kui üksused, kelle seadusi kirjutab vägivald. Nõnda on see alati olnud, nõnda saab see üha olema. Sõda, Robert, on üks inimkonna kahest igavesest kaaslasest.“ Kui nii, küsisin mina, siis kes on teine? „Teemandid.“ (lk 508, Kirjad…)

„Oh, diplomaatia,“ ütles M.D., ilmselt omas elemendis, „pühib kokku, mis sõda on laiali puistanud, legaliseerib sõja tulemused; annab vägevale riigile vahendid, et oma tahet väetimale peale suruda, samas oma laevastikku ja pataljone võimsamate vastaste jaoks säästes. Ainult professionaalsed diplomaadid, sündinud idioodid ja naised peavad diplomaatiat millekski, mis pikemat aega võiks asendada sõda.“ (lk 508-509, Kirjad…)

„Vaidlesin vastu – M.D. Vaadete reductio ad absurdum oleks ju see, et teadus kavandab üha eõverisemaid sõjarelvi, kuni inimkonna hävitusvõime kasvab vägevamaks tema loomisvõimest ning tsivilisatsioon tõukab ennast ise hukatusse. M.D. tervitas mu vastuväidet söövitava vaimustusega: „Just nimelt. Meie võimuiha, meie teadus ja täpselt needsamad omadused, mis meid kord tõstsid kõrgemale ahvist ja metslasest ja tegid meist kaasaegse inimese, on need, mis Homo sapiens‘i küünla kustutavad, enne kui meie sajand läbi saab.“ (lk 509, Kirjad…)

„Ent mis on ookean, kui mitte lugematu hulk piisku?“ (lk 580, Adam…; raamatu viimane lause.)

Teised arvavad:
Arvustused
Sirp
Nuxxbooks
Sehkendamine
Intervjuu autoriga

Cloud_atlasCloud-Atlas-David-Mitchell+copyOB-UG057_clouda_DV_20120821040609

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 26/04/2013 in david mitchell

 

Sildid: , , , ,