RSS

Category Archives: frederic beigbeder

Frederic Beigbeder “Armastus kestab kolm aastat”

Kirjastaja kirjutab: Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar. Sari “Moodne aeg”. Varrak, 2008.
Frédéric Beigbeder (s 1965) hakkas romaane kirjutama töö kõrvalt reklaamiagentuuris. “Armastus kestab kolm aastat” (1997) on tema kolmas romaan, mis tõi autorile esimese kuulsuse. Tänaseks on Beigbederi kontol kokku seitse romaani, mis on teinud temast ühe tänapäeva kõige loetuma ja kõmulisema prantsuse kirjaniku. Beigbederi romaanide peategelased on pea eranditult praegusaegsed prantsuse mehed, kes elavad pidevas naudinguihas ja hirmus läbi kukkuda. Nende elu täidavad ööklubid, kaunid ja üha vahelduvad naispartnerid, kokaiin, alkohol, kustutamatu kuulsusejanu ja soov teistest parem olla. Romaani “Armastus kestab kolm aastat” minajutustaja räägib oma purunenud armastusloo ja selgitab enda sentimentaalseid tõekspidamisi, mille seas esikohal on tõdemus: armastus saab kesta vaid kolm aastat.

Arrogantne, kohati lahmiv ja banaalne, kuid aeg-ajalt ka tabav ja teravmeelne.

Tsitaate raamatust:

“Kõigepealt aasta aega kirge, siis aasta õrnust ja viimaks aasta tüütust.”

“Armastus on ette kaotatud võitlus. Alguses on kõik ilus, koguni teie ise. Te ei mäleta, et oleksite kunagi varem nii sügavalt armunud olnud./–/ Ühe aasta vältel pole elu muud kui päikesepaisteliste hommikute jada, isegi sel pärastlõunal, kui sajab lund. /–/ Teisel aastal hakkavad asjad muutuma. Ühtäkki olete õrn. /-/ Mõistate oma naist “poolelt sõnalt” – milline ühtekuulumisrõõm! /-/ Seksite aina harvemini ja usute, et sest pole hullu. Olete veendunud, et iga päevaga muutub teie armastus kindlamaks, samal ajal kui maailma lõpp juba läheneb. Kaitsete abielu oma vallaliste sõprade ees, kes teid enam ära ei tunne./–/ Kolmandal aastal…/./ Te ei räägi enam oma naisega. Veedate tunde koos temaga restoranis, kuulates, millest räägivad naaberlaudade inimesed. Käite väljas üha tihedamini, see annab ettekäände mitte seksida. Peagi jõuab kätte hetk, mil te oma abikaasat enam sekunditki välja ei kannata, kuna olete armunud teisesse. /–/”

“Esimesel aastal ostetakse mööblit. Teisel aastal paigutatakse mööblit ümber. Kolmandal aastal jagatakse mööbel omavahel ära.”
“Keskkonnas, milles ma elan, ei püstitata endale enne kolmekümnendat eluaastat ühtegi küsimust. Ja kui see aeg kätte jõuab, on vastuste andmiseks mõistagi juba liiga hilja.”

“Abielu tähendab kaaviari igaks söögikorraks. Küllastumist sellest, mida te iiveldamiseni jumaldate.“

„Armastuse puhul on ainsaks küsimuseks: millisest hetkest alates hakatakse valetama? Olete te ikka koju jõudes alati nii rõõmus, kui leiate ühe ja sama inimese ennast ootamas? Kui ütlete talle “ma armastan sind”, kas mõtlete seda alati tõsiselt? Millalgi saabub tahes-tahtmata hetk, kui peate ennast sundima. ”

“Kolme aasta möödudes on ühele paarile avatud kolm teed kinnitamaks oma armastuse lõppu: tuleb kas lahku minna, endid ära tappa või lapsi tegema hakata.”

„Armastus kellegi vastu, kes ka teid armastab, tuleneb nartsissismist. Armastus kellegi vastu, kes teid ei armasta – vaat see tuleb armastusest.“

„Tuleb otsustada: kas kellegagi koos elada või teda ihaldada. Ei saa ihata seda, mis on, see on loomuvastane. Just seetõttu lagunevadki ilusad abielud koost mõne täiesti juhusliku sekkuja pärast.“

„Armastuse kogu häda näib seisnevat selles: kui õnnelik olemiseks on vaja turvatunnet, siis armunud olemiseks on vaja turvatunde puudumist. Kui õnn püsib usaldusel, siis armastus nõuab kahtlusi ja rahutust. Ühesõnaga: jämedalt võttes on abielu mõeldud selleks, et saada õnnelikuks, mitte aga selleks, et jääda armunuks. Ja armumine omakorda pole just parim viis leida õnne. /–/ abielu segab kokku asju, mis üksteisega eriti ei klapi. /-/ Õnnelikku armastust ei ole olemas.“

“…kui  teie naisest on saamas teie sõbranna, on aeg teha mõnele sõbrannale ettepanek saada teie naiseks”

“Olukord armastuses muutub tõeliselt murettekitavaks, kui pornofilmilt pudikeelele üle minnakse. Kui selle asemel et ütelda: “Ma põrutan sulle põske, väike liburaisk” hakatakse ütlema: “tupsununnu paikesekene, tee mulle kõdi-kudi”, on ülim aeg häirekella lüüa.“

“Üksiolemisest on saanud häbiväärne haigus. Mispärast põgenevad kõik üksinduse eest? Sest üksindus kohustab mõtlema. Meie päevil ei kirjutaks Descartes enam: “Mõtlen, järelikult olen olemas.” Ta ütleks: “Olen üksi, järelikult mõtlen.” Mitte keegi ei soovi üksindust, kuna see jätab liialt palju aega mõtiskeluks. Ning mida rohkem me mõtleme, seda targemaks saame ja seda süngemaks jääme?”

“… kui tahad et ta [armastus] kestma jääks, tuleb sul korralikult igavlema õppida. Tuleb leida inimene, kellega on hea teineteisele pinda käia. Kuivõrd igavest kirge pole olemas, püüelgem siis vähemalt talutava tüütuse poole”

“Mida kirglikum sa püüad olla, seda rängemini pettud, kui see otsa saab. Hoopis tüütust on tarvis otsida, siis võid alati üllatunud olla, et sul tõeliselt villand ei saa.“

“Varemalt pidasid abielud mööduvatele tujudele vastu. Tänapäeval on abielud ise mööduvad tujud. Ühiskond, mille keskele oleme sündinud, rajaneb egoismil. Sotsioloogid nimetavad seda individualismiks, kuigi on olemas ka lihtsam sõna: me elame üksinduse ühiskonnas. Enam pole olemas ei perekondi, ei külaühiskonda ega jumalat. Kõigist neist ängistusist on me eelkäijad meid vabastanud ning pannud nende asemel mängima televiisori. Oleme iseeneste hoolde jäetud ning võimetud huvituma ükskõik millest peale meie endi naba.”

„Müüre ehitatakse selleks, et end kaitsta, kuid ühel heal päeval saab neist müüridest vangla“

“Hämmastav pole mitte see, et me elu on näitemäng, vaid see, et seal on nii vähe erinevaid tegelaskujusid.”

„Armunud ollakse sellest päevast alates, kui pigistatakse hambapastat veel kellegi harjale peale enda oma.“

veel tsitaate
ja veel…
Teised arvavad:
matšolikult plärtsuv, aga mõtteterav  (Õhtulehe raamatublogi)
„Frédéric Beigbeder: armastus kestab, kuni sa leiad uue ja parema voodikaaslase“ (EPL; 29.02.08)
moodne aeg käib alla (PM, 9.04.08)
kuribarbie.blogspot.com

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 06/09/2011 in frederic beigbeder, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Frederic Beigbeder “17,90 €”

Kirjastaja kirjutas: Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar, kujundanud Jüri Jegorov
232 lk, Varrak, 2011
Kopiraiter Octave Parango käsi ei käi hästi. Ta teenib pööraseid summasid, aga rahast rahuldust ei saa, naine saatis ta pikalt ja tal on tõsised probleemid kokaiiniga. Nüristavast tööst tüdinud, hakkab ta kirjutama raamatut, mis peaks reklaamimaailma küünilisuse ja silmakirjalikkuse paljastama ning teda ennast suletud ringist välja aitama. Kuid võta näpust – oodatud vallandamise asemel saab Octave’ile osaks hoopis edutamine.
„17,90 €“ on prantsuse staarkirjanik Beigbeder’ rahvusvaheline bestseller, vaimukas triller sentimentaalsest möllumehest moodsas maailmas.

Tsitaate raamatust:

Peategelase tutvustus: „ Minu nimi on Octave ja mu rõivastus pärineb APC-st. Ma olen kopiraiter – oo-jaa, universumi reostaja. Olen see tüüp, kes teile kõiksugu sitta müüb. See, kes paneb teid unistama asjadest, mida te kunagi endale ei saa. Alalõpmata sinisest taevast, tüdrukutest, kes pole kunagi koledad, täiuslikust, PhotoShopis töödeldud õnnest. Klantspildid ja paaniflöödimuss. Peaks teil raha kokku hoides õnnestuma soetada oma unistuste auto, mida ma ülistasin oma viimases kampaanias, olen ma selle juba aegunuks kuulutanud. Ma olen teist alati kolme trendi võrra ees ja hoolitsen selle eest, et te oleksite pidevalt fustreeritud. Glamuur on maa, kuhu eales ei jõuta. Ma uimastan teid uudiskaubaga ja uudiskauba eeliseks on see, et ta ei jää kunagi uueks. Alati leidub uus uudiskaup, mis eelmise sära tuhmuma paneb. Minu kutsumuseks on teie ila jooksma panna. Minu tegevusalal ei soovi keegi teie õnne, kuna õnnelikud inimesed ei tarbi.“ (lk 12)

„Hedonism pole humanism, vaid cash-flow. Mis on selle lipukirjaks? „Kulutan, järelikult olen.“ Kuid selleks, et luua vajadusi, tuleb õhutada kadedust, valu, rahuldamatust – säärane on minu laskemoon. Ja minu märklauaks olete teie.“ (lk 12)

„Jämedas joones oli nende ideeks hävitada metsad ja asendada need autodega. See polnud teadlik ja läbimõeldud plaan – see oli midagi hoopis hullemat. Neil polnud aimugi, kuhu nad teel on, kuid liikusid vilet lastes edasi – pärast meid tulgu või veeuputus (või pigem happevihmad). Esimest korda planeet Maa ajaloos oli kõigi maade inimestel ühine eesmärk: teenida piisavalt raha, et elada nagu reklaamis. Kõik muu oli teisejärguline, järelmõjude saabumise ajaks pidid nemad juba läinud olema.“ (lk 23)

„Kolmekümneaastaseks saades kasvatab igaüks endale kibekähku soomuse selga: pärast mõningaid südamepurunemisi pagevad naised ohu eest, minnes välja vanade kindlust sisendavate troppidega. Mehed, kes ei taha enam armastada, panevad lolitasid või litse. Igaüks hoidub oma kilbi varju – enam kunagi ei taheta olla naeruväärne ega õnnetu. Sa nutad taga iga, mil armastus haiget ei teinud. Kuueteistkümneselt käisid plikadega ja saatsid neid pikalt, või siis jätsid nemad sind tõsisemate tagajärgedeta maha – kahe minutiga oli kõik jälle korras. Miks on hiljem kõik nii palju tähtsamaks muutunud? Loogiliselt võttes peaks olema vastupidi: draamad teismeeas, kergemeelsus kolmekümnendates. Kuid nii see ei ole. Mida vanemaks saad, seda hellikumaks muutud. Kolmekümne kolmeselt ollakse liialt tõsine. (lk 58)

„Kaupade võidukäik rajaneb nende müügile: sinu tööks on veenda ostjaid valima toodet, mis kõige kiiremini ära kulub”. (lk 61)

”…tõeline hedonism seisneb igavuses. Üksnes igavus võimaldab nautida hetke, ent kogu inimkond püüdleb vastupidise poole: igavuse eest pagemiseks on õhtumaalastel erinevad kanalid: televisioon, kino, internet, telefon, videomängud või lihtsalt ajakirjad. Nad pole kunagi selle juures, mida nad teevad, nad elavad üksnes võõraste häälte kaudu, justkui oleks häbiasi leppida täiel rinnal hingamisega siin ja praegu. Olles teleka või veebilehekülje ees, rääkides moblaga või mängides PlayStationil, me ei ela. Me pole seal, kus oleme, vaid mujal. Me pole ehk küll surnud, et mitte ka kuigi elus. Oleks põnev välja arvutada, kui mitu tundi päevas me veedame väljaspool olevikuhetke. Kui mitu tundi pole me seal, kus me oleme? Kõik need masinad muudavad meid äraolevateks abonentideks ja sellest seisusest välja tulla on väga raske. Kõigil vaatemänguühiskonna kriitikutel on kodus telekas. Kõigil tarbimisühiskonna põlguritel on Visa kaart. Olukord on väljapääsmatu. Pascalist saadik pole midagi muutunud: ikka püüab inimene ängistusest pääsemiseks meelt lahutada. Lihtsalt meelelahutus on muutunud niivõrd kõikeläbivaks, et on Jumala välja vahetanud. Kuidas pääseda meelelahutuse eest? Vaadates näkku ängistusele.“ (lk 116)

„Maailm on ebatõeline, välja arvatud siis, kui ta on tüütu.“ (lk 116)

„Armastus on nagu doomino: esimene tasakaalukaotus toob kaasa kõik järgnevad.“(lk 126)

”…mis vahe on rikastel ja vaestel? Vaesed müüvad uimasteid, et endale Nike´id osta, sellal kui rikkad müüvad Nike´e, et osta uimasteid. (lk 195)

”Te olete oma ajastu produktid. Ei. Liiga lihtne oleks süüdistada ajastut. Te olete lihtsalt produktid. Kuna inimesed üleilmastumist enam ei huvita, tuli teil muutuda toodeteks, et ühiskond teie vastu vähegi huvi tunneks. Kapitalism muudab inimesed riknevateks jogurtiteks, vaatemängusõltlasteks – ligimest lömastama dresseeritud tegelasteks.“ ( Lk 199)

„Elu kulgeb nõnda: te elate ja surete ning nende kahe vahel valutab teil kõht. Elada tähendab kannatada lakkamatu kõhuvalu all: 15-aastaselt kõhuvalu sellepärast, et olete armunud; 25-aastaselt sellepärast, et teid ängistab tulevik; 35-selt sellepärast, et te joote, 45-selt sellepärast, et kurnate end tööga, 55-selt sellepärast, et te pole enam armunud, 65-selt sellepärast, et teid ängistab minevik, 75-selt sellepärast, et teid pureb vähk. Kõige selle vahepeal pole te teinud muud kui allunud oma vanematele, siis oma abikaasadele ja seejärel arstidele.” (lk 205)

”Peagi asenduvad riigid ettevõtetega. Inimestel pole enam rahvust, nad saavad kaubamärkide kodakondseiks: nad hakkavad elama Microsoftias või Mcdonaldlandis ning neid hakatakse hüüdma calvinkleinlasteks või pradakateks.” (lk 222)


Teised arvavad:
Lyhiyhendused
Eesti Päevaleht, Mart Niineste
Eesti Ekspress, Kaia Sisask
loterii
Õhtulehe raamatublogi

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22/08/2011 in frederic beigbeder, loetud teosed

 

Sildid: , , ,