RSS

Category Archives: indrek koff

Indrek Koff „Poeem“

Koff_Poeem_kaaned_161006.inddIndrek Koff „Poeem“
Härra Tee ja proua Kohvi, 2016

Tutvustus: Tühjale valgele paberile ilmub sõna. Tore lasteraamat. Ballaad võimatust armastusest. Raevukas ühiskonnakriitiline luuletus. Mahukas ajalooline romaan. Suur ajasturomaan. Täiesti tavaline pastakast imetud tekst.
„Poeem“ on raamat sõna sünnist inimeses, tema teest paberile, lugeja juurde. See on raamat kirjutajast, ääretutest sügavustest ja ootamatust piiratusest.

Ilusa kujundusega raamat. Tore.

xxx

On andekas,
kirjutati.

Jõuline debüüt,
kirjutati,
ootan huviga järgmist.

Tasub silma peal hoida,
kirjutati veel.

Ja tõesti,

komeedina tõusnud nooruki
ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud
memod
läksid aasta-aastalt
aina paremaks. (lk 51)

xxx

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 09/03/2017 in indrek koff, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Indrek Koff “Vana laul”

vana laulIndrek Koff “Vana laul”
Verb 2006

Kirjastaja kirjutab: Rahvusvahelise mehe, eeskätt tõlkijana tuntud Indrek Koffi jõuline luuledebüüt – poeem, mis kannab lugeja inimese sünnist surmani läbi suudluse.
Illustratsioonid ja kujundus Liibanoni kunstnikult Hanna Gearalt.

Väga meeldis.
Suudlused  läbi elu…või elu läbi suudluste…. ja ka läbi suudlemata suudluste…

xxx

suudlus jäigi suudlemata
poiss oli liiga arg
tüdruk oli liiga noor
väljas oli liiga valge
õhtu oli liiga soe
kõik oli alles
liiga
ees
(35.)

xxx

mees mõtles
ta on täna nii ilus
tahaks teda kallistada
silitada
paitada
aga ta on vist ka väsinud
mõtetes
magamata
ma parem ei tee

naine mõtles
miks ta mind kunagi ei suudle
ta ei armasta mind
enam
(15)
xxx

Teised arvavad:
Lugemissoovituse blog
Luuletule
arvustusi

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 03/04/2013 in indrek koff, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Indrek Koff “eestluse elujõust”

eestluse elujoustIndrek Koff “eestluse elujõust”
härra tee ja proua kohvi 2010

Tutvustus: Eesti inimesed. Me ütleme. Siis ütleme veel kord. Siis juba tulistame, lajatame, suskame, lahmime, käratame, sajatame, sisiseme, hõõrume nina alla, vingume, tembeldame, paneme paika. Aga võib-olla olete märganud, et ometigi idaneb meis kõigis hävimatu Tera, mis ei sarnane ühegi teise sisemise teraga universumis? See Tera on elu edasiviiv originaalsus, meie elujõud… Patsime, et see on teie arvates ka jumala hea mõte! Eks ju, et on?
EI, päris hea mõte. EI, ega ma ei ütle!

üsnagi omapärane teos… raamatu täis käibefraase, mis samas tõesti tekitavad omapärase läbilõike rahvast… iga fraasiga tuleb silme ette mõni tegelane, kes seda öelda võiks ja eks mõnigi väljend ole endalgi kõnest läbi lipsanud….

“Ilm on ilus, soe. Päike paistab. Sa jõuad rongijaama. Jääd perroonile seisma, kümme minutit on veel aega. /—/ Seljataga ajavad teised ootajad juttu. Rahulikult, vaikselt. Räägivad igapäevastest asjadest, mis on nii tavalised ja ajalikud. Aga et neid sõnu ja lauseid kuuleb ikka ja jälle, iga jumala päev ja igaühe suust, siis tõusevad nad justkui igaviku tasandile ja vahel tekib tunne, et neil on ka kõiksuse seisukohast vaadatuna oma tähendus.” (lk 68)

Teised arvavad:
Jerofejev
EPL
Sirp, intervjuu autoriga
Klassikaraadio. Uus raamat
niijanaa
loterii
maemaailm
Ekspress

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 03/04/2013 in indrek koff, loetud teosed

 

Sildid: , , ,