RSS

Category Archives: ivan turgenev

Ivan Turgenev “Isad ja pojad”

Kirjastaja kirjutab: Vene keelest tõlkinud Marta Sillaots ja Evi Puskar; Varrak, 2006.
Üks suuremaid vene kirjanikke Ivan Turgenev on kirjutanud nii romaane, jutustusi kui ka näidendeid. Tema stiili iseloomustab täpsus ja elegants, ta on ühtaegu venelik ja euroopalik. Ta sündis Venemaal, sai hariduse Peterburis ja Berliinis ning elas pikka aega Baden-Badenis ja hiljem Pariisis.
1862.aastal ilmunud romaani “Isad ja pojad” peetakse tema parimaks teoseks ning omal ajal tekitas see Venemaal palju vaidlusi ja proteste. Lisaks inimsuhetele on ta kirjeldanud oma raamatus ka ideede konflikti, liberaalide ja radikaalsete demokraatide arusaamade kokkupõrget.

Tsitaate raamatust:
”Nagu kõik naised, kel pole korda läinud armuõnne tunda, ihkas ta aina midagi, ilma et oleks teadnud, mida nimelt. Õigupoolest ei tahtnud ta mitte midagi, ehkki talle tundus, et tahab kõike.” (Lk 102)

”Aeg (tuntud lugu!) lendab mõnikord justkui lind, vahel aga roomab nagu uss; ja inimesel on iseäranis hea siis, kui ta üldse ei märka, kas aeg läheb kiiresti või aeglaselt. ” (Lk 103)

”Kas te siis arvate, et on kerge anduda täielikult ükskõik millele?”
”See pole kerge, kui hakkad kaalutlema ja momenti ootama, oma väärtust ise üles kruvima ja ennast üsna kõrgelt hindama; kuid kaalutlemata anduda on väga kerge.”
”Kuidas saab jätta ennast kõrgelt hindamata? Kui mul mingit hinda ei ole, kes vajab siis mu andumust?”
”See ei ole enam minu mure; teine peab selles selgusele jõudma, mis minu hind on. Peaasi: tuleb osata anduda.”  (lk 114, Bazanov ja Anna Sergejevna Odintsova vestlus)

”Õelge, miks tundub isegi siis, kui me naudime näiteks muusikat või vestlust sümpaatsete inimestega, miks tundub see kõik pigem vihjena mingile mõõtmatule, kuskil eksisteerivale õnnele kui tõelise õnnena, see tähendab niisuguse õnnena, mis on meil enestel! Miks on see nõnda? /–/” ”Te ju teate kõnekäändu: hea on seal, kus meid ei ole”, kostis Bazarov. (Lk 117)

”…mis lõbu on kõnelda ja mõelda tulevikust, kui see enamasti meist üldse ei olene. Kui tuleb juhus midagi korda saata – väga tore; aga kui ei tule, siis oled vähemalt sellegagi rahul, et pole enneaegu asjata lobisenud” (Lk 118, Bazarov).

”Näed, mida ma praegu teen: kohvrisse jäi tühi koht ja mina panen sinna heinu; nõnda on lood ka meie elukohvriga: topi see ükskõik, mida täis peaasi, et tühjust ei oleks.” (Lk 212)

Teised arvavad:

Eesti Päevaleht

nopped raamatust

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 23/08/2011 in ivan turgenev, loetud teosed

 

Sildid: , , ,