RSS

Category Archives: jelena skulskaja

Jelena Skulskaja „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda“

skulskajaJelena Skulskaja „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda“
Varrak, 2013

Tutvustus: On olemas üks linn, kus on kõik äärmiselt mõistlikult korraldatud. Seal elab üks kirjanik, üks poetess, üks ekskavaatorijuht, üks linnapea, tegutseb üks krematoorium, üks teater, üks loomakliinik.
Kirjanik, olles üllitanud romaani „Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda”, otsustab üles otsida kõik kaheksa linnakodanikku, kes on tema raamatu ostnud; ta tahab teada, kas tema looming on inimestele vajalik.
Aga isegi sellises linnas, kus kõik tunnevad kõiki, ei ole nii lihtne kohtuda sulle vajalike inimestega; kirjaniku ja lugejate vahele kerkivad ületamatud takistused – surm, mõrvad, õnnetused.

Katkeid:

„… mõtte üle muretseda pole mõtet, see ei kao kuhugi – on sõnad, on ka mõte. Muretsema peab sõnade pärast.“ (lk 7)

„Raamat jõuab poodidesse. Ei lähe seal pikka aega kuidagi. Aasta otsa. Ühtki eksemplari pole puudutatud. Ja järsku ostab kaheksa päeva jooksul raamatu kaheksa inimest. Ja nüüd otsustab kirjanik üles otsida kõik need kaheksa, et nendega rääkida. Selleks et mõista, kas tema raamat on inimestele vajalik või mitte. Kui ei ole vajalik, on õigus minul: tuleb kirjutada sellest, mis inimesi huvitab ja mida nad mõistavad, isegi, mis neile meeldiv on, aga mitte seda, mis pähe tuleb. Aga kui on vajalik, siis on õigus kirjanikul: kirjutada tuleb ainult seda, mis endale meeldib, kirjutada juhuslikult, nagu Jumal juhatab.“ (lk17)

„Pealekauba korraldas krematoorium aeg-ajalt lahtiste ahjude päevi ja siis külastasid kõik meie linna elanikud, küll vabatahtlikult, aga ikkagi kohustuslikus korras kasvõi peahoonet, mille kohal lehvib tuules loosung „Neile, kes eelistavad tulisemat“, aga muidu ei olnud keegi kohustatud mõtlema ei ahjudele ega kolumbaariumile.“ (lk 21)

„Raha pärast saab kirjutada ainult rikas inimene. Aga vaene kirjutabki vaestele, kellel pole isegi raha, et tema raamatut osta, ja kui olekski, siis leiaksid nad sellele parema kasutusvõimaluse.“ (lk63)

„… ei ole võimalik kirjutada luuletusi, kui sind armastatakse; kui sind armastatakse, on hea kirjutada romaani, mähkudes armastuse karvapleedi, aga luuletusteks on vaja vastamata armastust või isegi armastuse puudumist, luuletajad on ju arvestavad inimesed, luuletuse meetriline arvestus tõukab neid sellele.“ (lk 93)

Sirp

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10/07/2014 in jelena skulskaja, loetud teosed

 

Sildid: , , ,