RSS

Category Archives: jose eduardo agualusa

Jose Eduardo Agualusa „Minevike müüja“

minevike muujaJose Eduardo Agualusa „Minevike müüja“
Varrak 2011
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Félix Ventura peab veidrat ametit – ta müüb võltsitud minevikke. Tema kliente – edukaid ettevõtjaid, poliitikuid, kindraleid, ühesõnaga Angola tärkavat kodanlust – ootab ees kindel tulevik. Kuid neil ei ole ilusat minevikku. Félix mõtleb neile välja rikkaliku sugupuu, hangib värvikate esivanemate portreed ja õnnelikud mälestused. Tema jaoks läheb elu hästi. Ühel õhtul ilmub Félixi majja aga kummaline võõras, kes tahab endale angolalase identiteeti. Ja ühtäkki hakkab minevik peadpööritaval kiirusel olevikku mõjutama ning võimatu osutub võimalikuks. 
„Minevike müüja“ on lõikav, kuid samas lustakas ja südamlik satiir tänapäeva Angola ühiskonnast ning lisaks (või vahest ehk eelkõige) mõtisklus mälust ja selle vääratustest.
Jose Eduardo Agualusa on Portugali keeles kirjutav Angoola kirjanik ja ajakirjanik (s. 1960). Tema haare ulatub ilukirjandusest reportaažide ja raadiosaadeteni. Agualusa rikkalikust ja 20 keelde tõlgitud loomingust rahvusvaheliselt ehk tuntuim on romaan “Minevikkude müüja” (“O Vendedor de Passados”, 2006), mis võitis esimese aafrika raamatuna Independent Foreign Fiction Prize’i. Kui mõjuv osa kaasaegsest rahvusvaheliselt levivast aafrika kirjandusest kujutab endast kriitilist ja realistlikku vastukaja kontinendi sotsiaalsetele oludele, otsib Agualusa rasketele teemadele pisut mängulisemaid lahendusi: tasub vaid mainida, et “Kameeleonide raamatu” jutustaja on soovijatele uusi minevikke müüva peategelase seinal elav sõbralik sisalik.

Lühike ja ühelt poolt nagu kerge lugemine, kuigi tegelikult kohati suurt midagi aru ei saa 😀 chameleons2
Oma segasuses siiski väga tore raamat, nii huvitavat minajutustajat pole ammu kohanud.

Katkeid:

„Võiks ju väita, et kõik me oleme pidevalt muutumises. Ja, ka mina pole täna see, kes ma olin eile. Ainus asi, mis minu juures ei muutu, on minevik – mälestus mu inimminevikust. Minevik on reeglina püsikindel, alati kohal, ilus või inetu, ja ei kao mitte kunagi kuhugi.“ (lk 43)

„Vanaks saades ei jää meile mitte midagi peale veendumuse, et õige pea saame veelgi vanemaks. Minu meelest pole päris korrektne öelda, et keegi on noor. Keegi on veel noor, seda küll, sama moodi nagu klaas on veel paar hetke enne põrandale kildudeks kukkumist terve. Kuid andke mulle see kõrvalepõige andeks – just nii läheb siis, kui geko hakkab filosofeerima.“ (lk 43)chameleons

“Kirjandus on ainus viis, kuidas sündinud valetaja saab ühiskondlikku tunnustust pälvida.“ (lk 50)

„Tegelikkus on vigane ja valus,“ /–/“just selline ta on ja seetõttu eristame me seda unenägudest. Kui miski näib meile väga ilus, mõtleme me, et see saab olla ainult unenägu, ja nii me näpistame end, et kindlaks teha, ega me parajasti ei maga – kui on valus, siis järelikult ei maga. Tegelikkus teeb haiget, isegi siis, kui mõnikord näib see meile unenäona. Raamatutes on kõik, mis on olemas – sageli palju ehedamates värvides -, ja ilma selle tõelise valuta, mis kõige olevaga kaasas käib. Elu ja raamatute vahel valides, mu poeg, vali alati raamatud.“ (lk 65)

o_vendedor_de_passados„Meie mälu toitub suures osas sellest, mida teised meist mäletavad. Me kipume enda omadena meenutama võõraid mälestusi – sealhulgas väljamõelduid.“ (lk 86)

„Mälu on maastik, mida vaadeldakse liikuva rongi aknast. Me näeme, kuidas hommikuvalgus kogub akaatsiate kohal jõudu, kuidas linnud nokitsevad hommiku kallal just nagu oleks see puuvili. Näeme taamal rahumeelset jõge ja puudevõra seda kallistamas. Näeme, kuidas kari aeglaselt rohtu sööb, kuidas paarike teineteisel käest kinni hoides jookseb, kuidas poisikesed jalgpalli mängides tantsisklevad ning kuidas pall päikse käes särab (ühe teise päikse käes). Näeme peegelsiledatel järvepindadel ujuvaid parte, tüünete vetega jõgesid, mille äärde elevandid tulevad janu kustutama. Need asjad juhtuvad otse meie silme all, me teame, et need on päriselt, kuid need on kaugel, me ei saa neid puudutada. Mõned on juba nii kaugel – ja rong liigub nii kiiresti edasi – , et me ei olegi enam kindlad, kas need ikka tõepoolest aset leidsid. Võib-olla nägime neid unes. Juba veab mälu mind alt, ütleme siis ja see oli vaid hämarduv taevas.“ (lk 95)

„Hingega toimub midagi sellist nagu veega – see voolab. Täna on jõgi. Homme on meri. Vesi võtab anuma kuju. Pudelis näib see kui pudel. Kuid ometi see ei ole pudel.“ (lk 127)

Teised arvavad:500_9789722026673_vendedor_de_passados
Sirp
EPL
Sakala
Sehkendamine
Intervjuu autoriga
Varraku raamatublogi
Loterii, vol 29789722050739
Loterii
Lugemik
Õhtuleht
Hernehirmutis

books_o_vendedor_de_passados_usa_p

Advertisements
 
 

Sildid: , , , , ,