RSS

Category Archives: juhan liiv

Juhan Liiv ”Rukkivihud rehe all”

Tutvustus: Juhan Liivi paljudest luuletustest on säilinud käsikirjades ja hilisemates publikatsioonides mitu erinevat varianti.
Käesoleva valimiku põhiline osa toetub autori eluajal ilmunud viimase väljaande (Juhan Liivi luuletused. Noor-Eesti, Tartu 1910) redaktsioonile. Kolme nim. kogumikust pärineva luuletuse (»Öösse ära kadus», «Külm» ja «Ta lendab mesipuu poole»), samuti postuumsetest kogumikest valitud luuletuste puhul on siin kasutatud lugejate teadvuses juurdunumad, kõige kunstiküpsematena tunduvad variandid. Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 (koostanud Paul Rummo). Rukkivihud rehe all [Võrguteavik] Ilmunud Sauga : Digipuuk, 2010 (kättesaadav: e-raamatukogu.com)

Sisaldab mitmeid juba kooliajast tuntud luuleridu…
”Igav liiv ja tühi väli…” (”Sügis”) ”Tulin linnast, lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt…” (“Rändaja”) ”Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole…” (”Ta lendab mesipuu poole”) ”Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees…” (”Helin”)
Uue ja huvitava faktina leidsin, et minu jaoks Ruja lauluna tuntud ”Eile nägin ma Eestimaad” on algselt kirjutanud samuti Juhan Liiv. Tõsi, laulusõnades on Ott Arderi poolt tehtud küll olulisi muudatusi. J.Liivi versioon ja Ruja versioon

Uue leiuna enda jaoks toon esile järgmise.

“Kes meeldida tahab”

Kes meeldida tahab, peab roomama,
”jah” ütledes ”ei” peab mõtlema,
mis teine tahab, peab tegema,
peab ahelaid kandma ja – tänama!

Peab kandma lõpmata palju veel,
peab tundma, kuidas tal murdub meel,
peab kummardama kulla eel –
peab nuttes naeratama veel.

Ja kes ei taha, ei meelita ta,
ei taha, ei taha, ei tahagi ta!
Vaid külmalt elugi pakub ka
Tal enesel katsutaks meeldida!

Ja jääb ta nüüdki veel muutmata,
ta tõearmastus puut´mata,
üks peab nüüd kahest sündima:
ta peab nüüd tõusma või langema!

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10/11/2011 in juhan liiv, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,