RSS

Category Archives: laurent graff

Laurent Graff “Õnnelikud päevad”

Laurent Graff “Õnnelikud päevad”
Pegasus, 2008
Pegasuse väike sari

Kirjastaja kirjutab: Mida arvata mehest, kes ostab endale hauaplatsi kaheksateistkümneaastaselt? Mida arvata mehest, kes kolmekümne viie aastaselt otsustab kogu oma edasise elu veeta vanadekodus? See mees on Antoine, Laurent Graffi raamatu “Õnnelikud päevad” peategelane. Kummaline noormees, kes liiga vara tahab lahkuda teispoolsusesse.
Ta läheb elama vanadekodusse “Õnnelikud päevad” ja saab seal üsna kiiresti heaks sõbraks paljude pensionäridega. Ta elab rahulikku, sündmustevaeset elu kuni päevani, mil vanadekodusse saabub surev vanem daam, kellega Antoine’il tekib kummaline suhe. See on naljakas raamat tõsisel teemal – vanadusest ja suremisest. Filmiõigused ostis mõne aasta eest näitleja Johnny Depp, kes mängib ka peaosa.
Minu elu ei paku kellelegi huvi, ütleb noor prantsuse kirjanik Laurent Graff. Ta on literaat, kes pole kunagi ratsutanud, kui teid peaks see detail huvitama. Ta on 37-aastane ja loodab, et ta elab kõrge vanuseni. Tema tervislik seisund on väga hea, tänan küsimast.

Katkeid raamatust:

“…vanadekodu motoks on “Teadus kingib elule aastaid, “Õnnelikud päevad” kingivad aastatele elu.” (lk 10)

“Ei, midagi paremat ei ole. Siin olen ma oma õiges kohas, nende seas, kes ei oota enam midagi ning kes on leppinud selle karikatuurse eluga. Elamine on muutunud liiga julmalt inimlikuks.” (lk 23)

“Umbes korra kuus käin ma oma haual. Ma otsin endiselt rahuldavat epitaafi, mis võtaks kokku kogu mu elu, minu loodu. Mahakantud hauaplaadid kogunevad minu kappi nagu võidukarikad, vastavalt tujule võtan ma aeg-ajalt ühe neist sealt välja ja see saab hetkel aktuaalseks, kuni kappi tagasi rändab.” (lk 24)

“Mulle meeldib vanainimeste juures nende oskus keskenduda kõige tähtsamale ja nende sügav eluline ausus. Nagu muudaks surma lähedus valetamise kui sellise täiesti mõttetuks ning nõuaks ainult siirust, ilma igasuguse varjamise ja mängudeta.” (lk 33)

“Ma olen alati armastanud pinke. Pingid on tagasitõmbumise kohaks, kust elu kõrvalt vaadata, olla rahulikult maailma äärel. Nad on vaatlemise priviligeeritud kohad, omamoodi varjupaigad, teeäärsed puhkepaigad neile, kes oskavad peatuda. Ma olen veetnud pinkidel pikki tunde maailma jälgides. Mõned pingid on suurepärased, mõned ei sobi oma kohale, mõned on täiesti uskumatus kohas, nende leidmine on nagu avastus. Pingil istuv inimene asub väljaspool reaalsust või siis eemaldub sellest. Siin istumisega kaasneb poeedi staatus ja laienenud vaatenurk elule. Kui on mõni koht, mida tormihood ei puuduta, siis on see pink.” (lk 41)

Teised arvavad:
loterii
Lugemissoovituse blog

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/08/2012 in laurent graff, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,