RSS

Category Archives: mehis heinsaar

Mehis Heinsaar „Sügaval elu hämaras“

heinsaar_sugavalMehis Heinsaar „Sügaval elu hämaras“ (1992-2008)
Verb, 2009

Tutvustus: Sügaval elu hämaras varjub Mehis Heinsaare aastaid hoolikalt arendatud poeetiline geenius tubade alal, millel pole uksi. See on maagiline maailm, mis ühendab aegu ja ruume, siin- ja sealpoolsust – uus lehekülg eesti luules.

 

xxx

Vasemas silmas mul varjulik öö

noorkuuga taevas

valvas ja ärevil

paremas silmas mul sumisev päev

üha end kinkiv

malbe ja elevil –

vaid süda see suigub

neist varjena läbi

ei eales ma eneses

kokku küll saa

(lk 14, katkend luuletusest)

Teised arvavad:

Kirjanduse ja keele ajaveeb

Kirjandusblogi

Sirp

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 17/05/2013 in loetud teosed, mehis heinsaar

 

Sildid: , , ,

Mehis Heinsaar „Härra Pauli kroonikad“

Mehis Heinsaar „Härra Pauli kroonikad“
Kirjastaja: Menu Kirjastus
Trükiandmed: Ilmunud trükisena 2011. a
Varem ilmunud Loomingu raamatukogus 2001.aastal.
Kättesaadav e-laenutuses ELLU

Tutvustus: VEIDI ENNE MAAILMA LOOMIST
Alguses ei olnud põrandat ega lage. Polnudki seega midagi, kuni miski end liigutas.

See miski mõtles, et tore, kui oleks üks tuba, kus vahel hea viisikest ümiseda.

Sirutas end siis nagu jaksas, ja ennäe – ilmuski väike pragu. Nõnda tekkis põrand ja lagi. Surus siis veel natuke, kuni ilmusid ka neli seina.

Seejärel proovis miski pisut vilistada, aga midagi ei tulnud välja. Polnud, kust tulla.
Siis see miski näpistas end tsipa ja seisis veidi unesegase mehena keset tuba.

“Nii-nii”, lausus unesegane mees ja hakkas ümisema kolme äraolevat viisikest.

Neist kolmest viisikesest sündisid kärbsesitane peegel, riidekapp ning ilma põhjata tool.

“Tere, mina olen härra Paul,” ütles mees peegelpildile ja kergitas kübarat. Võttis siis riidekapist kevadmantli ja portfelli ning väljus hajameelselt ei-tea-kuhu.

xxx

veel katkeid:

Teadmatuse akadeemia.

„Näiteks võis ta tundide kaupa istuda mõne kivi või äravisatud vihmavarju ees ning kuulata, mis neil talle öelda on. Ja enamasti ei olnudki neil härra Paulile midagi öelda ning just see oligi huvitav. Et ei üteldud ega teatud. Vaid oldi vait. See oli tõeline ime.“

xxx

Aruanne nr 4. Rändav tuba.

„Loogika on kõige salakavala, asi siin maamunal üldse,“ arvas härra Paul, „selle kätte see inimkond ükskord kõngebki.“

xxx

Veidi peale maailma lõppu

 

„Kui kõik teised on läinud sinna, kuhu vaja, on härra Paul ikka veel siin. Õigemini on siin ta  king, suu ja pahem silm.“

xxx

Teised arvavad:
Luhtatulek härra Pauliga
Tõnise lugemispäevik
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus
Litter (ERR)

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 30/08/2012 in loetud teosed, mehis heinsaar

 

Sildid: , , , , ,

Mehis Heinsaar ”Ebatavaline ja ähvardav loodus”

Mehis Heinsaar ”Ebatavaline ja ähvardav loodus”. Menu Kirjastus, 2011 (Ilmunud trükisena 2010. a)

Kättesaadav e-raamatuna Tallinna Keskraamatukogu E-raamatukogus (ELLU)

Sisukirjeldus: Mehis Heinsaar on avaldanud seni viis raamatut: kaks jutukogu, kaks romaani ja ühe luuleraamatu. Oma elamise aega jaotab ta võrdsetes kogustes Tartu ja Mulgimaa vahel. Olles pälvinud küll mitmeid kirjandusauhindu ja saavutanud tunnustatud kirjaniku staatuse, tunneb autor siiski üha tugevamat tõmmet tihnikute poole. Raamat “Ebatavaline ja ähvardav loodus” sisaldab 28 juttu, mis viivad lugeja kummalisse maailma, kus juhtub kummalisi asju. Kõik on nagu päris, aga pole ka. Tuntud ja tundmatud tegelased käituvad ootamatult. Või siiski mitte? Illustreerinud Priit Pärn.

Kuldar Sink astub ellu; Kaunitar, kes oli juba kõike näinud; Kevad Kaareperes; Eesti loodus; Rebased ja koerad; Tiit Aaviksoo kolm elu; Midagi uut; Rebased ja linnud; Juhtum pargis; Endel Lippmaa lahkumine; Endel Lippmaa tagasitulek; Rokokoo tagasitulek; Juhtum tänavanurgal; Jaht; Saiast vuntsid; Juhtum Koerus; Kevad Supilinnas; Kõhkleja Bernard; Inimesed ja jumalad; Raimond Kukumaa armastused; Siinpool püüniseid; Peep Laanepuu rünnakud; Täiskuutund; Elu pärast surma; Patukahetsus Pööraveres; Pilet Kalaabriasse

Pole päris minu maitsele üldiselt, kuid mõningaid vahvaid lugusid ja seiku leidus ka. Lemmiku tiitel läheb loole ”Saiast vuntsid”

”Olin oma eluga jõudnud kargesse keskpäeva, kus kõikvõimalikud tagasilöögid on inimest juba karastanud ning ebaõnnestumiste peale osatakse vaadata filosoofilise rahuga. Olin hakanud mõistma, et suurim kunst siin elus on õppida olema lihtne ehk isegi mõttetu mees, kes oma tühiseid seiklusi siiski nautida suudab ja sealjuures elurõõmuski on.” (“Kaunitar, kes oli juba kõike näinud”)

”Tõesti, pole hullemat saatust kui olla lootusetult armunud kaunitari, kes sinust on lootusetult tüdinenud.” (“Kaunitar, kes oli juba kõike näinud”)

”Ja aeg, see kõigi heade ja pahade ükskõikne sõber,…” (Jaht)

”Teise elupoole esimesel päeval meisterdas Valdek Oro enesele saiast vuntsid. Ta kleepis vuntsid nina alla, vaatas end peeglist ja sattus kõrgendatud meeleollu./—/
”Aga akna taga kahekorruselise puukuuri kohal rippus vana kuu, vaatas toolil kõõluvat Valdekut ja mõtles: ”Imelik on ikka see inimese elu. Kord elu jooksul mõtleb ta vilja midagi originaalset, aga ka siis ei märka seda keegi, sest igaühel on omad mured ja asjaajamised ning andekas inimene lööb käega, hääbub ja käib peagi alla …”
Valdek Oro oli aga jõudnud vahepeal tooliga selili kukkuda ja vaatas laginal naerdes valget lage.” (Saiast vuntsid)

 

Teised arvavad:
Poeedist peiariks
Emand, kelle koputusi tasub kuulatada

 

Jututihnikute uimastav rägastik
Kronotoop
Keskraamatukogu
loterii

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/03/2012 in loetud teosed, mehis heinsaar

 

Sildid: , , , , , ,