RSS

Category Archives: samuel beckett

Samuel Beckett „Godot´d oodates“

godot-d-oodatesSamuel Beckett „Godot´d oodates“
Avita, 2005
Valik väärtkirjandust

Ma ei ole seda näidendit vaatamas käinud. Võimalik, et kunagi ammu telekast midagi olen näinud. Peamiselt tekkis nüüd huvi selle teksti vastu tänu Linnateatrit tutvustavale saatele „Kontakt“, mis on üks sümpaatsemaid telesaateid viimasel ajal üldse. Iga saade erinevas versioonis sama katkendit Godot näidendist vaadates … ikka tahaks ju teada, mis värk sellega siis on. Sain teada. Eriti meeldiv oli, et raamatu lõpus ka järelsõna, mis selle absurdihõngulise teksti aitab lahtimõtestada. Huvitav, et lugedes tekkis mulle silme ette versioon, kus Estragon on naine. Veidi internetis ringi kolades selgus muidugi, et selline rohumaaversioon on ka teatrilaval olnud. (Temuki) Kontakti saatelõikudes on muidugi ka kõikvõimalikud variatsioonid olemas, väga huvitav kuidas ühte ja sama teksti saab tõlgendada ja esitada väga erinevalt.

Estragon: Kaunis koht. Silma rõõmustav vaatepilt. Lähme minema.
Vladimir: Ei saa.
E: Miks?
V: Ootame Godot’d
E Õigus küll. Oled sa kindel, et just siin?
V: Mis siin?
E: Et me peame ootama just siin.
V: Ta ju ütles: „Puu juures.“ Näed sa veel mõnda teist puud?
E: Mis puu see on?
V: Oleks nagu paju.
E: Aga kus on lehed?
V: See on vist kuivanud puu.
E: Ei leina enam.
V: Aga võib-olla pole õige aastaaeg.
E: Või on puu alles noor?
V: Tahad öelda. Et see on võsu?
E: Noor puu.
V: Mis sa sellega öelda tahad? Et me oleme vales kohas?
E: Ta oleks pidanud juba siin olema.
V: Ta ei lubanud ju päris kindlasti.
E: Ja kui ta ei tule?
V: Siis tuleme homme jälle.
E: Ja ülehomme.
V: Võimalik.
E: Ja nii edasi. (lk 12-13)

Pius/Velberg
Ojari/Jürjens
Ratasepp/Kõrve
Reeman/Kalda

xx

Pozzo: /–/ Inimkond valab alati pisaraid. Kui keegi nutma hakkab, jätab keegi kusagil nutu järele. Sama lugu on naermisega.“ (lk 32)

xxen-attendant-godot

V: /../ Mis sul on?
E: Ma olen õnnetu.
V: Tõsi või! Ja mis ajast saadik?
E: Olin selle vahepeal unustanud.
V: Mälu mängib vahel selliseid vingerpusse. (lk 52)

xx

Järelsõnast:

„Ootamise kaudu veenduvad nad iseenda olemasolus. Ootan, järelikult olen olemas. Neil pole juhendit ega juhatust, kuidas oodata, pealegi pole nad veendunud, kas mõistatusliku Godot’ ootamisel on mõtet. Beckett loob olukorra, mis avaneb topeltabsurdsena: ootamine, millel pole tulemust, tundub ju mõttetu; kuid ootamine, mis kannab vilja, on paraku traagiline, sest pärast seda pole enam midagi oodata.“ (lk 106)

waiting-for-godot„Ootamine muutub üha rohkem rituaaliks: korduvate askeldamiste ja lausumiste koomiliseks kombetalituseks, mille eesmärk on ühtaegu nii sisustada aega kui ka peletada talumatut vaikust ja igavat tühjust.“ (lk 108)

„Laiemas tähenduses sümboliseerib Godot mingit välist jõudu, mis hoolimatult vaikib ja viibib. Godot’ võib tähistada elu mõtet, lootust, pääsemist, lunastust, taassündi, surma… – kõike puuduvat ja igatsuslikku, mida elus tuleb oodata.“ (lk 116)

EPL

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 02/03/2016 in loetud teosed, samuel beckett

 

Sildid: , , , , ,