RSS

Category Archives: sofi oksanen

Sofi Oksanen „Stalini lehmad“

Sofi+Oksanen+-+Stalini+lehmadSofi Oksanen „Stalini lehmad“
Tänapäev, 2014

Tutvustus: Tallinn, 1971. Katariina kohtub restorani tantsuõhtul soomlasega, kes tulnud Eestisse Viru hotelli ehitama. Kolm aastat hiljem noored abielluvad. Katariinal õnnestub pärast bürokraatia kadalipu läbimist abikaasa juurde Soome elama asuda. Kuid suurt õnne üheskoos ei leita. Liiga palju on seda, mis pigem eraldab kui ühendab. Perre sünnib tütar Anna. Omapärase mõttemaailmaga laps, keda hakatakse soomlaseks kasvatama. Kuid Annat tõmbab rohkem Eesti poole, seda peab ta oma maailmapilti sobivamaks paigaks. Pereisa võõrandub naisest ja lapsest, käib Venemaal ehitustöödel ning oma voli järgi lustimas. Annast aga kasvab vahepeal tütarlaps, kel tekib tõsine söömishäire. Mis saab Annast, kelle suhted on keerulised, kes peab elama oma haigusega ning kohanema muutuva maailmaga?

Sofi Oksanen on sündinud 1977. aastal, tema ema on eestlane ja isa soomlane. „Stalini lehmad“ on Sofi Oksaneni debüütromaan, mis leidis palju tähelepanu ja on tõlgitud mitmesse keelde. Avaldanud ka romaanid „Baby Jane“ (2005) ning „Puhastus“ (2008). Auhinnatud Finlandia ning Runebergi preemiaga, üks viimaste aastate populaarsemaid autoreid Soomes.

Meeldis oluliselt vähem kui Oksaneni hilisemad raamatud („Puhastus“ ja „Kui tuvid..“).
Söömishäirete teema pole nii huvipakkuv, kuigi ilmselt saab ka sellest huvitavalt kirjutada.
Kogu raamatu stiil tundus veidi viimistlemata, palju teemasid püütud kokkukuhjata jne. 
millegipärast häiris mind ka väljend „padu-soome“ ja selle väga tihe kasutus.

Danzumees
Südamelähedaselt
Sehkendaja
Sirp

stalini lehmad

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/08/2015 in sofi oksanen

 

Sildid: , , ,

Sofi Oksanen “Kui tuvid kadusid”

kui tuvid kadusidSofi Oksanen “Kui tuvid kadusid”
Varrak, 2012
Kirjastaja kirjutab: „Kui tuvid kadusid“ on romaan Eesti lähiajaloost, rahutuse ja petliku rahu aegadest. Romaan liigub läbi kolme aastakümne, mille sisse jääb Eesti Vabariigi esimese perioodi lõpp, Teine ilmasõda ning servapidi sulav ja stagneeruv Nõukogude Liit. Samas on aga tegu looga, mis käsitleb üldisemalt inimese ja võimu suhteid, vaatleb võimuga kohanemist ja kohanematust, räägib maskidest, mida inimesed on võimelised või võimetud kandma. Kas hoida hammasrataste vahel selg sirge või muutuda ise hammasrattaks? Nagu Sofi Oksase varasemad teosed „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“, räägib ka „Kui tuvid kadusid“ poolitatud Euroopast ja ajaloo puretud Eestist, tema inimeste lootustest ja kaotustest. Sellestki, et mõnikord on need kaks üks ja sama.

Raamat hea, võrreldes Puhastusega ei läinud küll lugemine nii ladusalt, mis tingimata polegi just halb omadus antud võrdluses. Nõustun Mati Hindi arvamusega: “Sofi Oksanen on mõlemas romaanis kasutanud ühesugust sündmuste fragmenteerimise ja eri aegade episoodide segamise meetodit. See hoiab põnevuse kõrgel, aga kui tegelaste omavahelised suhted on nii keerulised nagu „Tuvides”, siis raskendab ka arusaamist. Kes kellega kokku kuulub, kes on ühest või teisest suguvõsast, seda tuleb järeldada vaid vihjetest. Aga päris lõpuks saab kõik enam-vähem selgeks, nagu heas poliitilises põnevikus kunagi.”
Mõtlemisainet annab raamat kindlasti – kasvõi küsimus, et kuidas oleksin ise tollastel segastel aegadel käitnud? Kas oleksin suutnud eristada mis õige mis vale ajal kui enamasti oli valida vaid halva ja veel halvema vahel?

“Igaühel oli oma murdepunkt, ja kui miski muu sind ei murra, siis aastad ikka, sest see toob meelde ajad, kuhu polnud mingit tahtmist naasta…” (lk 276)

Katkend raamatust
Raamatu kodulehekülg

Teised arvavad:
Andres Laasik, EPL
Autorist ja raamatu taustaloost
Intervjuu autoriga
Sirp
ERR, Rain Kooli
Õhtuleht

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 04/01/2013 in loetud teosed, sofi oksanen

 

Sildid: , , ,

Sofi Oksanen “Puhastus”

Kirjastaja kirjutab: Soome keelest tõlkinud Jan Kaus. Varrak, 2009
“Puhastus” on Eesti juurtega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni kolmas romaan. Maineka Finlandia kirjanduspreemia pälvinud raamat räägib mitu põnevat, valusat, omavahel põimuvat lugu. Romaan kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas. See on lugu olevikku kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süžeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel.

Suur meediakära tekitab alati skepsist, kuid siiski tuleb tunnistada, et mulle meeldis. Kergesti loetava ja hoogse loo taga on mõtlemisainet küll.

Teised arvavad:
“Sofi Oksase „Puhastus” on üsna kindlasti aasta kirjandussündmus Eestis, kuid hoopiski mitte tingimata aasta kirjandusteos ilukirjanduse kategoorias.” (Sirp, Kaarel Tarand, 18.12.09)
„Puhastus” on lugu ülekohtust, mida tegi üks riik teisele, üks õde teisele (EPL, Mari Klein, 16.01.09)
Imbi Paju autorist
intervjuu autoriga (PM, 9.05.09)
pikem arutelu (Ühispuhastus) Varraku raamatublogis
Kirjanduse ja keele ajaveeb
Danzumees
Indigoaalane
Lood on kõikjal 

Lavastus Vanemuises
Puhastuse lavastusest saates OP!

Raadioteater “Puhastus” (Klassikaraadio, 8.08 – 12.08.11)
1.osa
2.osa
3.osa
4.osa
5.osa

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 20/09/2011 in loetud teosed, sofi oksanen

 

Sildid: , , ,