RSS

Category Archives: tom rachman

Tom Rachman “Imperfektsionistid”

imperfektsionistid_esikaas_v_ikeTom Rachman “Imperfektsionistid”
Hea Lugu, 2011
Areeni Bestseller 1

Tutvustus: „Imperfektsionistid” on uue sarja „Areeni bestseller” esimene raamat. „Imperfektsionistid” on Tom Rachmani debüütromaan, mis on praeguseks avaldatud juba 27 riigis. New York Times ja mitmed teised mainekad väljaanded valisid selle 2010. aasta parimate raamatute sekka. „Ajakirjanduses võib palju saavutada, kui sealt õigel ajal lahkuda,” ütles kunagi üks Euroopa suurmees. Tom Rachmani romaan „Imperfektsionistid“ on aga lugu inimestest, kes seda õigel ajal teha ei taibanud. Kunagi mõjukas ja rikas üle-euroopaline ajaleht on hääbumas. Koos sellega on hätta sattunud toimetuse töötajad, kes igatsevad taga endisi aegu, ning inimpelglik vastutav väljaandja teiselt kontinendilt, kel pole aimugi, mida peaks tegema. Tom Rachmani ajakirjanduslik romaan on vaimukas, intelligentne, satiiriline, lõbus ja kaastundlik ühekorraga; eriti sobilik lugemine ajal, mil ka Eestis võitlevad ajalehed ellujäämise nimel. (Priit Hõbemägi)

Raamatu temaatika oli mulle isiklikel põhjustel huvipakkuv. Üsna kirju ja värvikas tegelaste galerii. Mõne kohta oleks tahtnud hea meelega edasi lugeda, kuid juba toimus hüpe järgmise juurde. Lõppkokkuvõttes küll moodustus siiski terviklik lugu.

Katked raamatust:

“Tema kõrgeim eesmärk selles ajalehes on mittemidagitegemine – kirjutada nii harva kui võimalik ja minema hiilida, kui keegi ei näe. Neid ametialaseid ambitsioone realiseerib ta suurejooneliselt.” (lk 33, nekroloogide kirjutaja Artur Gopal)

“Ma ütlen, et ambitsioon on lollus, ja ikkagi jään ma edasi tema ikkesse. See on nagu elada kogu elu orjana, saada siis ühel päeval aru, et sul pole kunagi peremeest olnudki, ja minna ikka vanal moel tööle tagasi.” lk 42

“… kogu meie tsivilisatsiooni ajaloos pole olnud produktiivsemat nähtust kui naeruväärne ambitsioonikus. Mis iganes selle vead ka on, mitte miski pole suutnud rohkem luua. Katedraalid, sonaadid, entsüklopeediad – mitte armastus Jumala vastu pole olnud nende sünnitaja, ega ka mitte armastus elu vastu. Vaid inimese kirg selle vastu, et teised inimesed teda ülistaksid.” (lk 43)

“Teate ju seda tobedat ütlemist “sündides oleme me üksi ja surres samuti” – see on jama. Sündides on meil ümber kamp inimesi ja surres samuti. Üksi oleme me nende kahe vahepeal.” (lk 43)

“2004. Otti Grupi peakorter, Atlanta
Ajalehed liikusid allamäge.
Üha enam ilmus konkureerivaid meelelahutusi alates mobiiltelefonidest ja videomängudest ning lõpetades sotsiaalvõrgustike ja netipornoga. Tehnoloogia mitte üksnes ei ahvatlenud lugejaid, see muutis neid. Täismahus leheküljed ei mahtunud monitorile ära, nii kahanes portsjoni suurus ja uudised hakiti üha väiksemateks palakesteks. Kiired täiendused internetis sünnitasid põlgust päevavanuste pealkirjade vastu paberil. Kokku kuivas isegi harjumus infot raha vastu vahetada – internetis oli maksmine lihtsalt võimalus.
Lugejaskonna kahanedes põgenesid reklaamiandjad ja kasvas kahjum, kuid põikpäised tasulised ajalehed jäid enda juurde kindlaks. Nad langetasid igapäevaseid otsuseid, tootsid oma kokkuvõtte maailmast, paigutasid selle lehekülgedele, trükkisid õhtul ja toimetasid kohale homme, et need ähmaste hommikueinesilmade ees lahti lüüa. Iga päevaga üha kahaneva arvu silmade ees.” (lk 235)

“Mõne kirjaniku jaoks võib kirjutamine muutuda nende inimlikkuse panipaigaks, mitte selle allikaks.Nad loovad väljamõeldud maailma, mis sisaldab igatsetud õiglust, lahendusi, mida elus tuleb harva ette, vaenlasi, keda nad saavad karistada, sõpru, kellega nad kunagi ei naakle. Kui säärane kirjanik käsikirja õhtuks kõrvale paneb, võib sellesse jääda ka kogu nende inimlikkus,” (lk 266)

Teised arvavad:
Klassikaraadio
Ekspress
loterii

119984imagesimages2imperfectionistsnedokonalci--1The-Imperfectionists

 

 

 

 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 12/12/2012 in loetud teosed, tom rachman

 

Sildid: , , , ,