RSS

Tag Archives: ajakiri looming

Eino Lainvoo ”Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris”

Eino LainvooArtur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris”

Ajakiri Looming nr 10, 2011, lk 1386-1408

Artur Alliksaar:

Artur vastas: ”Igal looval isikul on õigus elunähtuste käsitlemiseks talle kõige hingelähedasemast aspektist. Tahan ainult toonitada, et platooniline armastus on poolik armastus. Sageli polegi see muud kui autosugestiivne endapete, isiku fantaasiamäng, markeerimaks tema psühhofüüsilist küündimatust.” (lk 1400)

”Vahemaa vähendab mõõdukat kirge ja kasvatab suurt, nii nagu tuul, kustutades küünlad, puhub lõkkele leegi.” (lk 1400-1401)

”Mu sõber aga austas seekord õhtumaist traditsiooni, üllatades mind paradoksiga Romain Rolland´i romaanist ”Jean Christophe”: ”Helladele ja nõrkadele hingedele on suurimaks õnnetuseks kohata täiuslikku õnne, sest selle möödumine muudab nad õnnetuks kogu ülejäänud eluks.”” (lk 1401)

”Iga suur armastus on ühteaegu ka traagiline armastus, sest ta lõpeb surmaga. Üks kahest – kas sureb armastatu või sureb armastus – , aga kaotajale poolele kujuneb sellest alati kannatuse allikas. Paraku pole kõik inimesed suureks armastuseks suutelised, küllaltki palju on neid, kellele piisab ka normatiivsest kiimlemisest.” (lk 1401)

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 24/04/2012 in eino lainvoo, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Doris Kareva “Kurbuse värv”

Doris Kareva, Kurbuse värv

Ajakiri Looming nr 6, 2011, lk 777-778

 

”Võimatu valgel joonistub eriti selgelt vilja kõik niivõrd endastmõistetav, et seda märkab meel alles kaotuse kaudu. Mõtle tuult kuulates, kuidas igas su hingetõmbes läbib sind taevas – mies lõhnu kannab see õhk, mismoodi see puudutab nahka, mies varjundid kõik on värelemas su ümber ja sinus. Kurbuse kuuendas toonis on ilu ja arusaam elu imest – kingitusest, mies antud ja mille eest sa pole veel taibanud tänulik olla.” (lk 777)

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/10/2011 in doris kareva, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Peeter Sauter “Selts”

Peeter Sauter “Selts”

Ajakiri Looming nr 6, 2011, lk. 744-776

 

”Ülesriputatud pikka pesujoru oli kena vaadata nagu ikka. Nagu oleks midagi head ära teinud. Siuke tunne tuleb erinevatest asjadest. Kui uus raamat on välja tulnud, kui tuba on koristatud, kui kempsupotti on tubli ports tehtud. Ja pesu nöörile riputatud. Midagi peab neis sarnast olema. Võib-olla see, et miski eelnev on jalust korjatud ja tühjaks tehtud. Raamat on eelmisest tekstist lahtisaamine ja võimalus edasi liikuda, ja muuga sama lugu. Aga vaevalt, et surres on hea tühi tunne, et nüüd saab eelnevast lahti ja võib edasi liikuda ja uute asjade järele ringi vaadata. Ja lahutus polnud ka selline, et küll on hea lahti saada ja uusi asju otsida. Oli lihtsalt, jah, ei oskagi öelda, mis oli. Veider tunne. Võib-olla surmaga on sama, et ei jõua arugi saada, mis ta selline on.” (lk 749)

“Lahkumindud naisest tuleb nagu surnust rääkida — head või üldse mitte midagi. See on puhas egoism, nii on endal parem tunne. On tunne, et said tünga, aga ise suudad okeiks jääda.” (lk 753)

“Vahel tundubki mõni lause hea ja siis pole suurt tähtsust, mida lausega on mõeldud või mis ta tähendas või mida öelda taheti. Hea lause oleks nagu mingi asi iseeneses, ilma tähenduseta. Lihtsalt ports sõnu. Muster.” (lk 761)

“Võib-olla siuke ongi üks hea religioon, see, kus jumalat ja käske pole, see ei muutu dogmaatiliseks, ahistavaks. Reegleid pole, on aint mingi vastastikune heatahtlikkus, mis hoiab kaose ja entroopia parajal moel tasaselt mulisemas. Entroopia pudrupada, mida peab korralikult kulbiga aeg-ajalt liigutama, et põhja ei kõrbeks.” (lk 766)

“Veider, kui kokku saadakse, ollakse valmis ohverdama suuri asju ja vastu tulema teineteisele kaugele ja mitte rõhutama oma ohvreid. Aga kui huvi on kahanenud, tulevad tülid ja nägelused tühjast asjast ja me hakkame kalkuleerima, kes kui palju on kulutanud või midagi muud teise heaks teinud.” (lk 772)

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 19/10/2011 in loetud teosed, peeter sauter

 

Sildid: , , , ,

Toomas Vint “Kuulujutud, need vastikud või imepärased”

Toomas Vint. Kuulujutud, need vastikud või imepärased

Looming, nr 3, 2011

 

”… kuulujutud on imepärased. Kujutage vaid ette, kuidas üksik kuulujutt läheb kord internetis lendu nagu tilluke seeme, mis õige pea langeb inimloomuse rammusasse pinda ning sellest võrsub väga kiiresti kuri taim. Kui kuulujutte on mitu, siis saab neist õige pea paks mets, mis omasoodu varjutab kõik tõelise.  Saad aru, mingist hetkest alates pole tõel enam vähimatki väärtust. Kuulujutt ruulib! Kui nii vaadata, siis võib sõnadega maailma muuta. Võtad lihtsalt kätte, kirjutad usutavaid luiskelugusid ning ühel heal päeval ongi kogu ümbritsev muutunud väljamõeldiseks.” (lk 370)

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28/09/2011 in loetud teosed, toomas vint

 

Sildid: , , , ,

Jaan Kaplinski “Paus”

  ajakirjas Looming, nr 1, 2011, lk 9-30

Annotatsioon: Kirjanik Jaan Kaplinski mõtisklus haigusest, haiglasolemisest, surmast ja oma elukäigust.

Tsitaate teosest:

”Elu koosneb pausidest ja nootidest nagu muusikagi, ja tegelikult on imelik, et me pause kaldume pidama millekski väheoluliseks ja tühiseks. Vanad hiinlased olid targemad: nemad oskasid hinnata jõudeolekut ja logelemist, pidades seda inimese vaimule ja kehale sama oluliseks kui tööd ja pingutust. Keskmisele eestlasele esialgu väga võõras arusaam. /–/ Eestlasel, protestandi eetika viimases virvenduses üles kasvanud eurooplasel ja ameeriklasel on imelik ja paha olla, kui tal pole midagi teha. Eurooplane ja ameeriklane on saanud juurde palju vaba aega, aga ei oska sellega suurt pääle hakata, nad kardavad vaba aega, jõudeaega, see on neile probleem, ”vaba aja probleem”. Ja nii on eurooplane ja ameeriklane leiutanud võimalused vaba aeg surnuks lüüa, toppida täis midagi, mida nimetatakse ajaviiteks. Teisiti öeldes – võtta endalt vabadus. Nii istub ta pikki tunde teleka ees, vahtides programme, mis on spetsiaalselt disainitud vaba aja, vabaduse hävitamiseks.” (Lk 10)

”Romantikutel on mõnes asjas rohkem õigus kui küünikutel. Kuigi tegelikult küünikud on pettunud või hirmunud romantikud.” (Lk 24)

”Armastus ja haigus on sarnased: mõlemad võivad sind haarata, muuta su meelt, su isiksust. Võib-olla sellepärast võib armastus saada jagu haigusest, valust, küllap ka haigus ja valu armastusest. Kui suur peab olema armastus, et ületada igasugune, ka kõige rängem valu? Kas see üldse on võimalik? Ma ei tea. Keegi vist ei tea. Armastuse ja haiguse seostest on olemas ka küünilisemaid arvamusi: armastust, sügavat armumist on loetud haiguseks ja üritatud ravidagi.” (Lk. 25)

”Armastus viib inimesed sängi nagu haiguski. Sängis paranetakse või surrakse, sängis armastatakse. Ja sängis muutub inimene lapsemaks kui muidu. Armunud räägivad üksteisega lapsikult, hellitavalt nagu ema titaga. Kallimat kutsutakse kiisukeseks, tibukeseks, kullakeseks, musiks. Ka haigetega räägitakse ja käitutakse sageli nagu lastega. ” (Lk 26)

Jaan Kaplinski kodulehekülg

Jaan Kaplinski blogi

ja veel autorist

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 01/09/2011 in jaan kaplinski, loetud teosed

 

Sildid: , , ,