RSS

Tag Archives: iiri

Emma Donoghue „Tuba“

tubaEmma Donoghue „Tuba“
Hea Lugu, 2011
Areeni bestseller

Tutvustus: Kujuta ette, et kogu su elu on möödunud väikeses kambrikeses, millel ei ole ühtegi akent. Vaid killuke taevast headel päevadel. Emma Donoghue kirjeldab veenvalt ja usutavalt ses lukkude taha suletud maailmas elava viieaastase Jacki tillukest elu, mis romaani käigus omandab täiesti uue ilme. „Tuba” on raamat, mis jääb hinge külge kinni. Kätlin Kaldmaa, tõlkija ja luuletaja
Rea mainekaid auhindu pälvinud „Tuba” on Emma Donoghue seitsmes ja seni kõige enam kõneainet pakkunud romaan. 2010. aasta kevadel oli selle pärast kihevil kogu kirjastusmaailm: raamatu avaldamisõiguse eest pakuti üha suuremaid ja suuremaid numbreid. Ärevus sai veelgi suurema hoo sisse siis, kui kaks nädalat enne raamatu jõudmist kauplustesse selgus, et romaan on märgitud Man Bookeri kirjandusauhinna lõppnimekirjas.
1969. aastal Dublinis sündinud Emma Donoghue on kirjutanud romaane ajaloost ja tänapäevast, hulganisti novelle, kirjandusloolisi teoseid, näidendeid ning tekste nii raadio kui televisiooni jaoks. Ta elab elukaaslase, poja ja tütrega Kanadas. Donoghue teoseid on tõlgitud rohkem kui 40 keelde.

Nagu ka mõned teised (nt Lugemissoovitus Lugemispäevik) on maininud, et raamatu kirjeldus neid esialgu lugema ei kutsunud, siis jah, ka mina olin seda mõnda aega edasi lükanud. Iseenesest tundus huvitav, aga ehk veidi liiga häiriv ja raske. Seda see teema muidugi ongi, aga õnneks ei ole raamatu stiil liiga sünge ja raskepärane. Huvitav on jälgida väikese poisi silme läbi kogu seda lugu – kuidas saab maailmast aru poiss, kelle kogu seni teadaolev maailm piirdub ühe väikse Toaga. Minu jaoks oligi huvitavam just raamatu teine pool – kuidas toimub kohanemine päris maailma ja teiste inimestega.Cover-articleInline

Raamatu põhjal on tehtud ka film, mida veel näha pole õnnestunud.

Ekspress

„Me oleme nagu raamatus olevad inimesed ja ta ei luba kellegi teisel seda lugeda.“ (lk 95)

roomRoom_cover

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 02/03/2016 in emma donoghue, loetud teosed

 

Sildid: , , , , ,

Samuel Beckett „Godot´d oodates“

godot-d-oodatesSamuel Beckett „Godot´d oodates“
Avita, 2005
Valik väärtkirjandust

Ma ei ole seda näidendit vaatamas käinud. Võimalik, et kunagi ammu telekast midagi olen näinud. Peamiselt tekkis nüüd huvi selle teksti vastu tänu Linnateatrit tutvustavale saatele „Kontakt“, mis on üks sümpaatsemaid telesaateid viimasel ajal üldse. Iga saade erinevas versioonis sama katkendit Godot näidendist vaadates … ikka tahaks ju teada, mis värk sellega siis on. Sain teada. Eriti meeldiv oli, et raamatu lõpus ka järelsõna, mis selle absurdihõngulise teksti aitab lahtimõtestada. Huvitav, et lugedes tekkis mulle silme ette versioon, kus Estragon on naine. Veidi internetis ringi kolades selgus muidugi, et selline rohumaaversioon on ka teatrilaval olnud. (Temuki) Kontakti saatelõikudes on muidugi ka kõikvõimalikud variatsioonid olemas, väga huvitav kuidas ühte ja sama teksti saab tõlgendada ja esitada väga erinevalt.

Estragon: Kaunis koht. Silma rõõmustav vaatepilt. Lähme minema.
Vladimir: Ei saa.
E: Miks?
V: Ootame Godot’d
E Õigus küll. Oled sa kindel, et just siin?
V: Mis siin?
E: Et me peame ootama just siin.
V: Ta ju ütles: „Puu juures.“ Näed sa veel mõnda teist puud?
E: Mis puu see on?
V: Oleks nagu paju.
E: Aga kus on lehed?
V: See on vist kuivanud puu.
E: Ei leina enam.
V: Aga võib-olla pole õige aastaaeg.
E: Või on puu alles noor?
V: Tahad öelda. Et see on võsu?
E: Noor puu.
V: Mis sa sellega öelda tahad? Et me oleme vales kohas?
E: Ta oleks pidanud juba siin olema.
V: Ta ei lubanud ju päris kindlasti.
E: Ja kui ta ei tule?
V: Siis tuleme homme jälle.
E: Ja ülehomme.
V: Võimalik.
E: Ja nii edasi. (lk 12-13)

Pius/Velberg
Ojari/Jürjens
Ratasepp/Kõrve
Reeman/Kalda

xx

Pozzo: /–/ Inimkond valab alati pisaraid. Kui keegi nutma hakkab, jätab keegi kusagil nutu järele. Sama lugu on naermisega.“ (lk 32)

xxen-attendant-godot

V: /../ Mis sul on?
E: Ma olen õnnetu.
V: Tõsi või! Ja mis ajast saadik?
E: Olin selle vahepeal unustanud.
V: Mälu mängib vahel selliseid vingerpusse. (lk 52)

xx

Järelsõnast:

„Ootamise kaudu veenduvad nad iseenda olemasolus. Ootan, järelikult olen olemas. Neil pole juhendit ega juhatust, kuidas oodata, pealegi pole nad veendunud, kas mõistatusliku Godot’ ootamisel on mõtet. Beckett loob olukorra, mis avaneb topeltabsurdsena: ootamine, millel pole tulemust, tundub ju mõttetu; kuid ootamine, mis kannab vilja, on paraku traagiline, sest pärast seda pole enam midagi oodata.“ (lk 106)

waiting-for-godot„Ootamine muutub üha rohkem rituaaliks: korduvate askeldamiste ja lausumiste koomiliseks kombetalituseks, mille eesmärk on ühtaegu nii sisustada aega kui ka peletada talumatut vaikust ja igavat tühjust.“ (lk 108)

„Laiemas tähenduses sümboliseerib Godot mingit välist jõudu, mis hoolimatult vaikib ja viibib. Godot’ võib tähistada elu mõtet, lootust, pääsemist, lunastust, taassündi, surma… – kõike puuduvat ja igatsuslikku, mida elus tuleb oodata.“ (lk 116)

EPL

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 02/03/2016 in loetud teosed, samuel beckett

 

Sildid: , , , , ,

Robert McLiam Wilson “Eureka Street”

14774Robert McLiam Wilson “Eureka Street”
Moodne aeg
Varrak, 2003

Tutvustus: Belfastis sündinud ja mitmeid preemiaid saanud kirjaniku raamat, milles vaadatakse Põhja-Iirimaa küllaltki vägivaldseid sündmusi läbi huumori.
Raamatu antikangelane Jake Jackson muretseb kord sellepärast, et näib liiga innuka katoliiklasena, kord aga sellepärast, et ta ei ole piisavalt innukas katoliiklane. Ta püüab korda seada oma sassiläinud isiklikku elu ja leida enda juurest ära läinud naise asemele kedagi uut. Tema parim sõber, protestant Chuckie Lurgan mõtleb samal ajal välja kõiksugu riukaid, kuidas kiiresti rikastuda. Nende mõlema suureks üllatuseks näibki see õnnestuvat.

Katkeid:

“Jälle üks mahavisatud nädalaõlpp. Ei ühtki juttu, mis oleks olnud väärt rääkimist, ei ühtki tegu, mis oleks olnud väärt tegemist. Ma tahtsin teha muud. Tahtsin Maryga kokku saada ja välja uurida, kui tõrges ta võib olla. Oleksin pidanud veetma viljaka nädalavahetuse, millesse oleks kuulunud ka tema. Aga ei. Ma lasin kõigele lihtsalt Crownis vee peale.
Isegi kohvi juues püüdsin ma endale udujuttu ajada. Püüdsin meenuatda ja uskuda, kui lahe seal oli olnud. Aga seal polnud midagi lahedat. See ei meeldinud meile kellelegi. Slat oli pühapäeva pärastlõunal meeleheitest peaaegu nutma puhkenud ja isegi Septik Ted, kes pole just tuntud oma õrnatundelisuse ja sügavuse poolest, oli öelnud, et ilmselt on ka mingeid muid võimalusi.
Miks me seda siis teinud olime? Keegi meist polnud mitu aastat nii palju joonud. Me polnud mitu aastat nii lapsikud, nii ebameeldivad, nii mehelikud olnud. Miks? Teiste kohta ei tea ma öelda, aga minu puhul on asi lihtne.
Asi oli selles, et ma teadsin, et Mary ei helista. Asi oli selles, et ma ei tahtnud kodus olla, kui telefon ei helise.” (lk 64-65)

“Nädalavahetus avanes mu ees nagu odava kohviku menüü. Selles polnud midagi, mida ma oleksin tahtnud. Ei olnud enam sugugi hea üksi olla. Laupäeva hommikul läksin poodi, lihtsalt selleks, et keegi minuga räägiks, lihtsalt selleks, et oleks kedagi millegi eest tänada.” (lk 111)

Areen

41gEr97jfML._SY344_BO1,204,203,200_413EB840SNL._SY344_BO1,204,203,200_1562341562341978226402775755970106550340Letranger-robert-mcliam-wilson-eureka-streeteurekastreet

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 02/01/2015 in robert mcliam wilson

 

Sildid: , , , ,

Patrick McCabe „Hommikusöök Pluutol“

14982Patrick McCabe „Hommikusöök Pluutol“
Moodne aeg
Varrak, 2014

Tutvustus: Raamatu peategelane Patrick Branden on transvestiit, kes sündis 1960. aastatel ühes väljamõeldud Iiri väikelinnas ning põgeneb sealt ja oma purjus kasuema juurest otsima iseennast ja oma pärisema. Teda ootab terve rida õnnetumalt või õnnelikumalt lõppevaid seiklusi, ta hakkab prostituudiks, teda süüdistatakse sidemetes IRA-ga ja pommiplahvatuse korraldamises, kuid ta pääseb ja säilitab oma hämmastava optimismi. Raamatu põhjal tegi filmirežissöör Neil Jordan 2005. aastal samanimelise filmi, mille peaosas mängis Cillian Murphy ning stsenaariumi kaasautor oli ka Patrick McCabe. Varem on eesti keeles ilmunud McCabe’i romaan „Lihunikupoiss” (1999). 

Ei olnud minu maitsele, isegi ühtegi tsitaati ei tulnud.

Orkaani südames on vaikus

41iL5m3TB4L._SY344_BO1,204,203,200_71JqFPP-O+L._SL1440_2013-mccabe11156214larger-Patrick-McCabeBreakfast-on-PlutoSwedish2n128917

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22/10/2014 in patrick maccabe

 

Sildid: , , , , ,

John Banville „Varjutus“

14771John Banville „Varjutus“
Varrak, 2014
Moodne aeg

Tutvustus: „Varjutus” on esimene raamat John Banville’i Alex Cleave’i triloogiast ning sellele järgnesid veel „Surilina” ja „Vana valgus”. Romaani alguses lahkub tuntud näitleja Alex Cleave lavalt ja kodust ning pöördub tagasi kodumajja ühes väikelinnas. Ta tahabki avalikust elust tagasi tõmbuda, kuid ei suuda pääseda mälestuste, viirastuslike kogude, vanade ja uute hirmude ning tütre pärast muretsemise eest. Banville’i romaan on väga poeetiline lugu tundlikust ja intelligentsest inimesest, kes püüab mõista, miks ta elu on kulgenud just nii, ning üritab enda vastu ausaks jäädes otsi kokku tõmmata.

Katkeid:n26992

„Miks tekitab mõte merest minus nii suurt ärevust? Me räägime mere väest ja vägivaldsusest, nagu see oleks mingi saaki ahmav ja lepitamatu metsloom, aga meri ei tee midagi, see on lihtsalt olemas, omaenda reaalsuses nagu öö või taevas. Kas mere voogamine, kaldumine ja äkiline taganemine on see, mis meid hirmutab? Või siis see, et meri pole nii rõhutatult meie keskkond? Ma mõtlen maailmast mere all, meie maailma vastandist, meie maailma negatiivist selle liivaste tasandikega, hääletute orgudega ja suurte põhjavajunud mäeahelikega ning minus endas ütleb miski üles, midagi, mis on minu oma, tõmbub minust õudusega eemale. Vesi on õudustäratav seetõttu, et see püüdleb sihitruult ja kontrollimatult omaenda taset nagu ei miski muu selles maailmas, milles me elame.“ (lk 86)

„Traagikud eksivad, kurbuses ei ole suursugusust. Kurbus on hall, sellel on hall lõhn, hall maitse ja see jätab puudutamisel sõrmedesse halli tunde.“ (lk233)

Teised arvavad:

Kultuuritarbija60+
Klassikaraadio

984210037541129197803304822269782221092675eclipse

 
Eclipse_by_John_Banvilleeclipse_john_banville

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 10/07/2014 in john banville, loetud teosed

 

Sildid: , , , , ,