RSS

Tag Archives: jaapani

Haruki Murakami “Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”

murakamiHaruki Murakami “Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”

Varrak, 2016

Tutvustus: Tazaki Tsukuru neli lähedast sõpra otsustavad ühel päeval midagi selgitamata Tsukuruga suhtlemise lõpetada. Lahutamatuna paistnud sõprusgrupist väljaheitmine tõukab Tsukuru unenäolaadsesse seisundisse, millest tal polegi kavatsust ärgata. Kuusteist aastat hiljem toibutab mehe üles tema tüdruk Sara, kes soovitab tal minevikuga silmitsi seista. Nii saab alguse Tsukuru palverännak, mille eesmärgiks on ületada sild iseenda ja oma mineviku vahel. Ettearvamatu teekond viib ta ootamatute avastusteni ja selle käigus satub ta ka Soome. 
„Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad” on Jaapani tuntuima kirjaniku Murakami Haruki (snd 1949) seni viimane romaan. Murakami loominguga tuttava lugeja jaoks on tegemist ehk lausa üllatavalt inimliku ja tundelise romaaniga. Ei mingeid paralleelmaailmu ega üleskeeratavaid linde. On kõigest üks värvitu peategelane. Kirjastuses Varrak on ilmunud varem Murakami romaanid „Norra mets“, „Kafka mererannas“ ja triloogia „1Q84“.

Meeldis, kuigi ei ole lemmik Murakami teostest. Seekordne raamat oli nagu tutvustuski viitab oluliselt realistlikum ning ei tekkinud tunnet, et sisened täiesti teise nö Murakami maailma. Väike salapära ja mõistatuslikkus on siiski ka siin läbivaks jooneks.
Tegevus jõuab ka meie lähedale – Soome ja Tallinn saab ka mainitud.

“Armukadedus  – nii nagu Tsukuru seda oma unenäo kaudu mõistis – oli maailma kõige meeleheitlikum vangla, sest sellesse vanglasse sulgeb vang end ise. Kellegi teise poolt vägisi sinna ei panda. Inimene sulgeb end vabatahtlikult vangikongi, keerab ukse seestpoolt lukku ning viskab võtme vanglamüüridest väljapoole. Ja maailmas pole kedagi, kes teaks, et ta seal vangistuses on. Tõsi, kui inimene otsustab sealt väljuda, siis selleks on võimalus täiesti olemas, sest see vangla on tema südames. Kuid vabanemise otsuse tegemine on üsna keeruline, sest inimese süda on tõmbunud kõvaks nagu kivi. Just see on armukadeduse tõeline olemus.” (l 34)

“” Kui nii mõelda, siis on see tegelikult veider,” sõnas Sara. “Kas sulle ei tundu? Me elame põhimõtteliselt ükskõiksuse ajastul, kuid meid ümbritseb meeletu infotulv teiste inimeste kohta. Seega, kui vaid huvi on, saab info lihtsalt kätte. Aga ikkagi ei tea me teistest inimestest praktiliselt mitte midagi.” (lk 98)

Rabarberibulvar
Tildaword
Sehkendaja
ERR
Kultuuritarbija60+

41ljwvuuv2l-_ac_ul320_sr224320_41naeswpuwl-_sy344_bo1204203200_41zk-s6lel-_sy291_bo1204203200_ql40_colorless_tsukuru_tazaki_and_his_years_of_pilgrimage

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 22/10/2016 in haruki murakami, loetud teosed

 

Sildid: , ,

Osamu Dazai “Inimeseks kõlbmatu”

lr_dazaiOsamu Dazai “Inimeseks kõlbmatu”
Loomingu Raamatukogu 2011/ 7-8

Tutvustus: XX sajandi ühe silmapaistvama jaapani kirjaniku meistriteoseks nimetatud romaan «Inimeseks kõlbmatu» on autobiograafiliste sugemetega nukker ja irooniline lugu ühiskonnaheidikust kunstniku käänulisest elukäigust 1930. aastate Jaapanis.

Katkend:

“Millised tunded naisi küll valdavad? See küsimus oli minu jaoks mitte ainult sõsara, vaid kogu naissoo puhul nii keeruline, häiriv ja kõhedust tekitav, et pigem oleksin eelistanud analüüsida vihmausside mõttemaailma. Ainus, mida ma oma isiklike kogemuste põhjal juba lapsest peale teadsin, oli see, et kui ootamatult nutma puhkenud naisterahvale pista pihku mõni maius, läheb tal tuju kohe paremaks.” (lk 21-22)

Sehkendamine

Lugemik

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 25/05/2015 in osamu dazai

 

Sildid: , , , ,

Haruki Murakami “1Q84” 3.osa

16200Haruki Murakami “1Q84” III osa
Varrak, 2014

Tutvustus: Kätte on jõudnud suur ja sume sügis ning kalendriaasta lõpp nihkub aina lähemale. Kas Tengol ja Aomamel õnnestub teineteist üles leida, enne kui see kummaline 1Q84 aasta läbi saab? Või äkki leiab keegi hoopis neid endid üles? Näiteks valjult uksele koputav salapärane NHK maksukoguja või siis kummalise välimuse, kuid kiskja kombel terava vaistuga detektiiv Ushikawa. Selleks, et nendele küsimustele vastust saada, tuleb meie tegelastel läbi teha veel nii mõnigi tuleproov ja ära lahendada nii mõnigi mõistatus. Haruki Murakami „1Q84“ kolmas ja viimane raamat on nõudlik teos oma kangelaste ja lugejate vastu, oodates neilt nii kannatlikku meelt kui ka süüvimisvõimet. Sest ainult neile, kes on kaalunud igat oma sammu ja tulnud võitjaks lahingus iseendaga, avaldatakse lõpuks, mis on kasside linn, kes on tillukene olend ja kas kahe kuuga Väikeste Inimeste maailmal on olemas ka väljapääs või siiski mitte.    

Aasta aega oodatud raamat. Väga ilusti on öelnud Margus Haav ühes arvutuses : “1Q84” on ilus, vaikne ning rahulik armastuslugu lugu ootusest ja lootusest, inimkujulisest tühimikust hinges, ihast ja kättemaksust, religioonist ja ettemääratusest, ilust ja valust.”
Peab tunnistama, et kohati tundus veidi, et asju räägitakse liiga palju üle ja korrutatakse asju, mis peaks lugejale juba teada ja selged olema. Samas on Murakami maailm ikkagi võluv, ükskõik milline maailm siis… kas ühe või kahe kuuga 😉

Katkeid.

 

“Seal, kus on lootust, on raudselt ja tuleproov.” (lk 35)

“Just selles seisnebki elus püsimise mõte, avastas ta korraga. Inimesele antakse lootust ning tema kasutab seda nagu kütust või sihtmärki, mille nimel elada. Ilma lootuseta oleks elus püsimine võimatu. Sellel mündil on aga alati kaks poolt. Senikaua, kuni münt pole maha kukkunud, ei tea keegi, kas tuleb kull või kiri.” (lk 68)

“Suure andega on sama lugu, mis suure maa-aluse allikagagi. See võib mitmes eri paigas pinnale kerkida.” (lk 142)

“Kas me lähme kasside linnast minema?” tegi Tengo esimest korda suu lahti. Aomame võttis selle uhiuue hääle kohe omaks.
“Kasside linnast?”“See on linn, kus päeval vaitseb lõputu üksildus ja öösiti kassid. Selle linna ümber voolab kaunis jõgi, üle mille viib vana kivist sild. Sinna peatuma jääda aga ei tohi.” (lk 416)

Teised arvavad:

ERR (Margus Haav)

1Q84-toma-3-haruki-murakami 718PfAHUkKL._SL1500_164065_big20100924e3808c1q84book3e3808daa3667b5-2bab-48ad-b874-055a177cc191n379291

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 02/01/2015 in haruki murakami

 

Sildid: , , ,

Haruki Murakami „1Q84“

1q84Haruki Murakami „1Q84“ I ja II osa
Varrak, 2013

Kirjastaja kirjutab: Aomame on küünilise ellusuhtumisega noor naisterahvas, kes päeval töötab mainekas spordiklubis, kuid öösiti otsib rahuldust jõukate ärimeeste linade vahelt. Tema elu on rutiinne ja tühi ning ainus, mis talle aeg-ajalt lohutust pakub, on kauge lapsepõlvemälestus – üks poiss, üks käepigistus… Kõik hakkab aga muutuma, kui ta ühel heal päeval avastab enda juurest erilise võime – võime röövida elusid, ilma et see jätaks ohvri kehale vähimatki jälge.
Tengo on eraklik noormees, kes kogu oma vaba aja pühendab kirjutamisele. Ta pole seni küll ühtki teost avaldanud ega teagi päris täpselt, millest ta kirjutama peaks, kuni ühel päeval tehakse talle ootamatu ettepanek toimetada kellegi nõiduslikult kauni tütarlapse kummalise sisuga romaani.
Murakami seekordne romaan „1Q84” on haarav lugu kahest noorest inimesest, kes salamisi loodavad, et nende eluteed mingil hetkel ristuvad. Enne seda tuleb neil aga rinda pista uskumatute takistustega: mõjuvõimsa ususekti, kummaliselt väändunud maailma, eeskätt aga iseenda ebakindluse ning painavate minevikuvarjudega.

1q84_41q84_61Q84combo

Kauaoodatud raamat. Ei tekitanud küll nii tugevat emotsiooni ja vaimustust kui „Kafka mererannal“, aga esmatutvust Murakami maailmaga ongi vast keeruline ületada. Igatahes väga mõnus lugemine. Vaatamata äsja läbitud 750 leheküljele, tahaks ikkagi kohe ka 3. osa edasi lugeda. Jään ootele.

1Q84_21q84_11q84_71Q84-tom-2_Haruki-Murakami,images_big,1,978-83-7495-936-01q84_3

Katked

„Pidage ühte asja meeles: kõik ei ole alati nii, nagu pealtnäha paistab.“HarukiMurakami-1Q84-002_aomame
Kõik ei ole alati nii, nagu pealtnäha paistab, kordas Aomame mõttes ja kortsutas kergelt kulmu.
„Mida te sellega öelda tahate?“
„See tähendab, et te teete nüüd kohe midagi tavatut. Eks ole ju?“ ütles juht hoolega sõnu valides. „Tavaliselt inimesed ei roni päise päeva ajal mööda kiirtee avariitreppi alla. Eriti veel naisterahvad.“ „Seda küll,“ pidi Aomame möönma.
„Pärast seda, kui te olete midagi sellist teinud, võib teile tunduda, et mõned igapäevased asjad on pisut teistsugused, kui nad varem olid. Ma olen seda omal nahal kogenud. Aga ärge laske välimusel end petta. On ainult üks reaalsus.“ (lk 16)

„Professor silmitses hetke oma käsi, tõstis siis pilgu ja lausus: „Nagu sa ilmselt väga hästi tead, oli George Orwelli teoses „1984“ üheks tegelaseks diktaator nimega Suur Vend. Loomulikult oli see tegelikult stalinismi allegooria. Orwelli Suur Vend sai üheks ühiskonna ikooniks. See oli väga suur saavutus. Ent nüüd, kui aasta 1984 on päriselt kätte jõudnud, on Suur Vend juba liiga kuulus ja liiga kergesti äratuntav. Kui meie teele peakski mõni Suur Vend sattuma, näitaksime me kohe tema poole näpuga ja kuulutaksime kõigile: „Olge ettevaatlikud! Too seal on Suur Vend.“ Ehk teisisõnu, Suure Venna jaoks pole siin maailmas enam kohta. Tema asemel ilmusid välja Väiksed Inimesed.“ (lk 296-297)

NW cover„Suurem osa inimestest ei soovi, et neile tõde tõestataks. Sest nagu sinugi eriala puhul, võib see tõde neile väga palju haiget teha. Enamik inimestest ei vaja mitte valusat tõde, vaid ilusaid ja mugavaid lugusid, mis nende elule tähenduse annaksid. Sellest saabki alguse religioon.“ (lk 555)

„Romaanis „Vennad Karamazovid“ on üks episood Kristuse ja Saatana kohta,“ lausus Aomame. „Tühermaal paastuva Kristuse juurde tuleb Saatan ja nõuab, et ta mõne ime korda saadaks. „Kui sa oled tõepoolest Jumala poeg, siis muuda need kivid leivaks,“ ütleb ta Kristusele. Kuid Kristus ei tee temast väljagi, sest imed on Saatana poolt saadetud kiusatus.“ /—/
„Maailmas pole olemas ei absoluutset headust ega absoluutset kurjust,“ lausus mees. „Headus ja kurjus ei seisa mitte staatiliselt paigal, vaid vahetavad omavahel pidevalt kohta ja positsiooni. Hea võib juba järgmisel hetkel halvaks muutuda ja ka vastupidi. Täpselt samasugustele reeglitele allub ka see maailm, mida Dostojevski oma „Vendades Karamazovites“ kirjeldab. Peamine on hoida need pidevas liikumises olevad hea ja kuri omavahel tasakaalus. Kui liialt emmale-kummale poole kalduda, pole maailmas võimalik enam moraali säilitada. Niisiis – tasakaal, see ongi headus.“ (lk 563)

Teised arvavad:1q84Sestava 11q84_96903594226_105f545c8d_z

ERR
Loterii (1 raamat)
Loterii (2 raamat)
Ekspress
EPL

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 27/01/2014 in haruki murakami, loetud teosed

 

Sildid: , , ,

Haruki Murakami „Elevant haihtub“

Haruki Murakami „Elevant haihtub“
Varrak, 2011
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: Haruki Murakami novellikogu „Elevant haihtub“ koondab novelle aastatest 1983-1990. Nagu Murakamile iseloomulik, leiavad ka seekordsed novellid enamjaolt aset tänapäevases suurlinnas, kus tegelastel – kontoritöötajatel, klienditeenindajatel, koduperenaistel – tuleb seista silmitsi üksinduse, sassis inimsuhete, pettekujutelmade ja sooviga hallist argipäevast välja rabeleda. Igaüks neist otsib väljapääsu omal ettearvamatul ja kohati absurdsel moel: kes üritab hulkuma läinud kassi üles leida, kes oma mineviku mälestustes korda luua; mõni saadab võhivõõrale intiimse sisuga teate, mõni teine jälle otsustab südaööl pagariäri röövida. Need aga, kes on lahenduse otsimisega liialt kaua viivitanud, satuvad ühel hetkel olukorda, kus unenägudest saab reaalsus: neil tuleb taluda unepuudust mis kestab nädalaid, kohtuda TV-inimestega või olla tunnistajaks sündmusele, kus linna ainuke elevant ühel heal päeval lihtsalt õhku haihtub.

Üldiselt ma eelistan romaane novellidele. Sellegipoolest oli see väga mõnus lugemine. Veidike müstikat. Veidike salapära. Veidike absurdi. Ja see kõik segatud halli argipäevaga.

Katkeid raamatust:

“Lühidalt öeldes leidub maailmas valesid valikuid, mis viivad õigete tulemusteni ja õigeid valikuid, mis viivad valede tulemusteni. Seetõttu üritan elada põhimõtte järgi, et säherduse absurdsuse – minu poolest võite seda nii nimetada – vältimiseks on tegelikult õigem üldse mitte mingisuguseid valikuid teha.” (lk 36, teine rünnak pagariärile)

“Lõpuks otsustasin sulle hoopis vastamata jätta. Parem üldse mitte vastata kui vastata puudulikult, kas sa ei leia? Ebatäiuslik vastus on niisama mõttetu kui vigane sõiduplaan. Kõigile oleks parem, kui seda üldse poleski.”  (lk 54 , känguru korrespondents)

“Ausalt öeldes pole ma endaga üldse rahul. Ma ei pea praegu silmas välimust, andekust, positsiooni ega muud sellesarnast. Ma pole rahul sellega, et mina olen ainult mina. See on minu meelest äärmiselt ebaõiglane./—/ Lühidalt öeldes on minu probleem selles, et tahaksin viibida kahes kohas korraga. See on minu ainuke soov, kõik, mida ma ihaldan. Aga kuna mina olen mina, üks terviklik indiviid, siis on see võimatu. Kas sa ei leia, et see on väga ebaõiglane? Minu soov on ju küllaltki tagasihoidlik. Ma ei unista maailma valitsemisest või sellest, et oleksin geniaalne kirurg või oskaksin lennata. Ma tahan kõigest seda, et võiksin viibida kahes kohas korraga – mitte kolmes või neljas kohas, vaid ainult kahes. Tahaksin kontserdisaalis orkestrit kuulata ja õues rulluiskudega sõita. Tahaksin olla üheaegselt kaubamaja kvaliteedikontrolli osakonna töötaja ja McDonaldsi hamburger. Tahaksin tüdruksõbraga magades magada sinuga. Tahaksin olla erand ja reegel.” (lk 63 känguru korrespondents)

“Kõige olulisem on keskendumisvõime, mõtlesin ma, elu ilma keskendumiseta on sama hea kui silmi lahti hoida, aga mitte midagi näha.” (lk 96, uni)

“Kui mõni asi asub meile liiga lähedal, siis me lihtsalt ei oska seda märgata.” (lk 137, küüni põletamine)

“Me ei unusta ju kunagi seda, mida tahame unustada.” (lk 275, vaikus)

 

Teised arvavad:

Eesti Ekspress
Õhtuleht
Sirp
Postimees
Loterii
Sehkendamine
Järjejutt

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 15/11/2012 in haruki murakami, loetud teosed

 

Sildid: , , , , ,

Banana Yoshimoto “Köök”

Banana Yoshimoto “Köök”
Varrak, 2003
Moodne aeg

Kirjastaja kirjutab: 1964. aastal sündinud Banana Yoshimotot on nimetatud Jaapani X-põlvkonna kõige eredamaks esindajaks. Tema esimene lühiromaan “Köök” (1994) sai noorte seas väga populaarseks ja seda müüdi üle kahe miljoni eksemplari. Yoshimoto kangelased on tavaliselt noored naised, kes on oma perekonnast eemaldunud. Nad töötavad kohvikutes ja baarides, kuulavad Lääne muusikat ja elavad mõnevõrra nihestatud elu. Nende elu tähistavad kummalised kokkusattumused, tavatud kogemused ja vestlused, mis näivad olevat väga tähendusrikkad, kuid ei vii kuhugi. Samal ajal on Yoshimoto raamatutes tunda traditsioonilise jaapani kultuuri mõju, tal õnnestub luua kummastav ja poeetiline õhkkond ning luua nappide vahenditega paeluv maailm.

Katked raamatust:

“…aga kui ma nägin neid naisi, kes toidukooli õppima tulid…/–/

Need naised elavad õnnes. Neid on kasvatatud, et nad ei läheks nende ettenähtud õnne piiridest välja, kuidas nad ka ei õpiks. Küllap heasoovlikud vanemad õpetasid. Mis on tõeline rõõm, nad siis ei tea. Inimesed ei oska valida, mis on parem. Need inimesed on tehtud nii, et nad elaksid oma elu, nii nagu neile on ette nähtud. Et nad võimalikult vähe tunneksid, kui õnnelikud või üksi nad tegelikult on. Ma mõtlen ka, et nii oleks hea. Paned põlle ette, naeratad kui lilleõis, õpid kokakunsti, kannatad ja põed armastuses, kuidas jaksad, ja lähed mehele. Ma mõtlen, et nii oleks suurepärane. Ilusad ja lahked on nad. Mina, kui ma olen millestki väsinud, kui mul tuleb vistrik või kui ma üksildasel õhtul helistan sõpradele ja nad on kõik välja läinud, mina vihkan siis oma sündi, oma kasvamist, mida iganes, vihkan oma elu. Ma kahetsen kõike.” (lk 48)

“saatus on redel, mille ühtegi pulka ei saa vahele jätta. Kui ka üks lõik vahele jätta, e saa lõpuni ronida, ehkki vahele jätmine oleks palju kergem, kui seda sündmust läbi elada.” (lk 101)

Teised arvavad:

Sehkendaja
Nyingma
Tavalugeja
Salakassikamber
Industriaallumehelbeke

 

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 05/07/2012 in banana yoshimoto, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,

Kalju Kruusa „Tühhja“

Kalju Kruusa „Tühhja“
Ussimunni, 2010

Kirjastaja kirjutab: Neljas luulekogu sisaldab luuletusi 2008.–2010. aastast. Luuletaja jätkab talle omast keeletundlikku luulet, mis on säilitanud oma pingsuse, samas on ütlemisviis muutunud selgemaks ja kindlamaks. Luulekogu on üdini isiklik, taustal peegeldumas praegu Eesti Vabariigis valitsevad olud ja meelsus, asja juurde kuuluvad mõned krõbedamadki sõnad. Kaotuse paratamatusest hoolimata on luule lausa võitlev ja seda enam rahu igatsev.
Lisaks sisaldab luulekogu Kalju Kruusa luuletustega samal lainel olevaid tõlkeid, peamiselt jaapani keelest.

xxx

armastusavaldus elule (ainult surmakaudne)

vähemalt surm on alati ühe kaugusel
vanast ja noorest   vaesest ja rikkast
haigest ja tervest
ühe sammu    ühe tühiku
ühe jääpurika    ühe pesapallikurika

vähemalt surm ootab   ses elus
Tallinna tänaval   Tartu maanteel   Estonia laeval
üleujutuses  maavärinas hiidlaines
ja sagedaimini kodus oma voodis

vähemalt surm on igaühele
surema on oodatud
lahterdamatudki ühikud
vähemalt surm on alati vaba
ja mitte ainult valituile

rohkemat edasi eluks ei olegi
vaja  (lk 48)

xxx

tülgastavad

süsteem
tülgastav
ei ole

ei haridus
ei töö
ega kirjandus

tülgastavad
on ikka
inimesed

oma oskamatust
ja andetust
tasa teha püüdes   (lk 85)

xxx

Teised arvavad:

Kirjanduse ja keele ajaveeb
Sirp
EPL 
Looming

 

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 28/06/2012 in kalju kruusa, loetud teosed

 

Sildid: , , , ,